Füsioterapeut selgitab, miks ei tohiks alustada korraga kõva trenni ja uue toitumiskavaga

Trenniga alustades on oluline mõõdukus, sest muidu kipub kaduma motivatsioon. Foto: Panther Media / Scanpix / Tono Balaguer

Trenniga alustajad soovivad kiiret muutust ja pingutavad niimoodi sageli üle, rääkis Kuku raadio saates «Patsiendiminutid» Füsioteraapia kliiniku füsioterapeut Katre Lust-Mardna.

Kevade tulekuga hakkavad enam sportima ka need, kes ei ole aktiivselt aasta ringi trennis käinud. Õhinapõhine rassimine võib aga kergesti vigastuse või ülekoormuseni viia.  «Probleem, millega sageli kokku puutun, et inimesed soovivad kiiresti palju saavutada ning alustavad samal ajal nii kõva treeningu kui uue toitumiskavaga. Aga kui keha ei ole harjunud, on väsimus ja tagasilöögid kerged tulema,» rääkis Lust-Mardna. Korraga väikeseid muudatusi tehes jäädakse neid järjepidevamalt tegema.

Kõige tõhusam ja lihtsam viis alustamiseks on iga päev vähemalt 30 minutit kõndida. Samuti soovitab füsioterapeut diivani asemel istuda kodus suure palli peal või kasutada mõnusat matti, et teleka ees keha mugavustsoonist välja viia.

Alustajatele või pärast haigust uuesti treeningutele tulijatele soovitab Lust-Mardna esmalt perearsti või füsioterapeudiga konsulteerimist. «Aeroobsesse treeningusse võtke sõber kaasa - kui saate juttu rääkida, on koormus normaalne.  Oluline on jälgida ka enesetunnet - lihasvalulikkus on normaalne, aga kui liigesed jäävad valusaks ja keha ei taastu, oli pingutus liiast,» rääkis Lust-Mardna, soovitades sel juhul paar päeva puhata ja koormusi muuta.

Kui aga tegemist on tõsisema liigeseprobleemiga, peaks inimesele koostama sobiva treeningkava, sest tugevad lihased toetavad liigest paremini. Samuti aitab paljusid kinesioteipimine ja valuvaigisteid peab seetõttu vähem võtma.

Ometi jõuavad mõned inimesed lõpuks ikkagi operatsioonilauale. Lust-Mardna sõnul võiks juba enne lõikust füsioterapeudi juures nõu pidada, mida pärast operatsiooni ette võtta - kasvõi selgeks õppida, kuidas karguga liikuda. Kuna ka taastusraviarsti järjekorrad on pikad, on sageli just füsioterapeut see, kes saab esimesena abi anda.

Pärast kunstliigese paigaldamist tahetakse mõnikord jätkata senise eluviisiga – läbida triatloni ja mängida korvpalli. «Mitmed mu patsiendid tõesti nii ka teevad, kuid mida vähem protees põrutada saab, seda kauem ta heas korras püsib,» sõnas Lust-Mardna, kes suunab pigem kepikõnni, ujumise ja jalgrattasõidu poole.

Kuula füsioterapeudi juttu pikemalt saatest SIIT.