:format(webp)/nginx/o/2018/04/09/7766939t1h7e0c.jpg)
Merle Moralese 12-aastane poeg Samuel on kogu elu jooksul saanud parimat võimalikku hemofiiliaravi ja talle ei sea haigus tegutsemisel piire. Kui varem soovitati hemofiilikutel tegutsemisest kõrvale jääda, siis praegu on arstid vastupidisel seisukohal.
Esimest korda märkas Morales poja haigust, kui laps oli kuuekuune. «Hoidsin teda ühe käega puusal ja toimetasin teise käega. Tal tekkisid ribidele sinised laigud, mis meenutasid minu sõrmejälgi,» rääkis ema. Esimeste vereproovidega hemofiiliat ei diagnoositudki. Pärilik haigus avastati alles siis, kui üheaastaselt saadud suuhaav enam kinni ei jäänud.
Hemofiialia puhul juhtubki see, et kui laps halvasti kukub ja kuna tal endal ei ole verehüübivust, siis pealtnäha väike haav aina paistetab edasi ja paisub. «Nüüd juba tean, milliste haavade puhul tuleb arsti juurde süsti tegema minna. Mõnikord lähemegi näiteks mänguväljakult otse haiglasse,» rääkis ema.