Lapsed virgaks! Liikumislabor aitab koolipäeva aktiivsemaks muuta

Koolilapsed. Foto: Arne Trautmann/PantherMedia / Scanpix

Kuna tänapäeva lapsed liiguvad üha vähem ja nende tervis jääb seetõttu kiduramaks, siis püüab TÜ Liikumislabor leida koostöös koolidega sellele probleemile lahendust.

«Lapsed viibivad suure osa ajast koolis. Tavaliselt ka valge aja, kui oleks eriti kasulik väljas liikuda,» rääkis Liikumislabori juhataja Merike Kull. Terviseharjumused saavad tema sõnul alguse juba lapsepõlves, siis kujuneb ka kehaline kirjaoskus.

Samas meie istuval ajastul ei käi paljud lapsed enam niisama õues kulli mängimas või puu otsas ronimas. «Nii jääb kehaline kirjaoskus välja arenemata ja lapsest ei saa ka liikuvat täiskasvanut – tal puuduvad põhioskused ja ta ei naudi liikumist,» selgitas Kull. Juhataja lisas, et see on investeering tulevikku ja oluline baas lisaks õpivõimele.

«Praegu pidurdame langust, mis veel võiks juhtuda, sest lapsed ei liigu enam piisavalt ja samas ekraanide taga veedetud aeg pikeneb väga kiiresti,» lausus Kull. Ta leiab, et just koolis saab pakkuda liikumisvõimalust neile õpilastele, kes väljaspool kooli üldse ei liigu.

Kaks aastat tagasi alustas Liikumislabor programmiga Liikuma Kutsuv Kool, kuhu oli alguses kaasatud kümme kooli. Selle mudeliga püütakse integreerida rohkem liikumist kooli aine- ja vahetundidesse ning muuta ka õpilaste liikumine koolis aktiivsemaks. Kulli sõnul on koolide huvi projekti vastu praeguseks kolmekordistunud.

Kuidas on aga koolid uue arusaama vastu võtnud? Kõige olulisem muutus on liikumise tähenduse muutumine koolis. «Liikumine toetab õppimist ja ennetab liigse väsimuse tekkimist ning aitab kaasa ka koolirõõmu tekkimisele,» lausus Kull.

Kui varasemalt oli koolis näiteks jooksmine keelatud, siis nüüd on koridoris silt, kus võib joosta. Vahetundide ajal hoitakse võimlate uksed lahti, et lapsed saaksid liikuda, näiteks mängida võrk- või sulgpalli.

Lisaks korraldatakse tantsuvahetunde, mida koolitatakse läbi viima ka vanema astme õpilasi. «See on vahva ja samas aitab lastel omavahel suhelda ja sõpru leida,» ütles Kull. Samuti püütakse liikumist lisada koolis toimuvatele üritustele, näiteks klassiõhtutele.

Kulli sõnul parandab liikumine ka õpilaste üldist heaolu. «Koolitunni puhul on oluline, et õpilased ei istuks 45 minutit järjest,» lausus ta. Pilootrühma koolides jälgitigi teadlikult laste järjestikust istumisaega ja püüti seda lühendada.

Ainetundides liikumise soodustamiseks on liikumislabor loonud õpetajatele abivahendeid, kust erinevate kooliastmete tarbeks häid mõtteid saada. Näiteks kasutatakse liikumistegevustega kaarte. Loomisel on ka digitaalne ideepank.

Tundides püütakse siduda õpilaste tööülesanded liikumisega. «Alguses oli õpetajatel ikka lisaks huvile ka hirm, et tegemist on lisakohustusega ja koolis on niigi palju kohustusi, aga pärast kahte aastat on õpetajate hoiakud muutunud – kui lapsed saavad vahetunnis liikuda, siis nad keskenduvad tunnis paremini,» selgitas Kull.

Ehk lapsed pole enam vaimselt nii väsinud, kui nad saavad end vahepeal füüsiliselt liigutada. Kull on õpetajatelt kuulnud, et eriti hästi mõjub see hüperaktiivsetele lastele, kuna liikumine aitab hoida nende motivatsiooni õppimiseks ning samuti on suurenenud õppimistahe.

Kasutamata ressursiks peab juhataja õuevahetunde, mis võiksid toimuda aasta ringi, ka talvel märja või külma ilmaga, sest just nii saavad lapsed olla õues selle vähese valge aja, mis Eestimaa talv pakub. «See oleks oluline muutus, kui need hakkaksid toimuma enamikus koolides, see tooks palju liikumisvõimalust juurde,» tõdes ta.