Eesti eksperdid selgitavad: mida teha, et mitte kiiresti vananeda?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

FOTO: Phovoi R./PantherMedia / Phovoi R.

Aeg-ajalt võib peaaegu igaüht tabada hirm vananemise ja selle kaasnevate muutuste ees. Kuidas aga elada nii, et seda protsessi aeglustada ning püsida terve ja õnnelikuna?

«Praeguseks pole suudetud vananemist peatada,» tõdes Tartu Ülikooli geriaatriadotsent Kai Saks. Kehalist võimekust on võimalik suurendada 25 esimest eluaastat. Pärast 30. eluaastat hakkab keha vananema keskmiselt üks protsent aastas. Elustiiliga saab vähendada seda poole protsendini.

Vaimne võimekus areneb umbes 45 esimest eluaastat. «Kui inimesel haigusi ei tekiks, suudaks aju üle elada kümme keha,» lisas Saks. Seni on kõige kauem elatud 122-aastaseks. Vananemise aeglustamiseks soovitab Saks liikuda juba noorelt. See aitab tekitada harjumuse ning keha harjub füüsilise koormusega. Hea oleks eelistada värsket segatoitu ja süüa vähem «parim enne möödas» toitu. Vahel võib seda muidugi teha, aga nooremana püsimisel tuleb kasuks pigem värske toit.

Geriaatriadotsent soovitab tarbida ka eri firmade tooteid. Ehk osta näiteks eri tootjate keefirit, leiba või putru, sest neis kasutatakse erinevaid lisaaineid ja nii ei kogune kehasse ühte lisaainet nii palju, kui pidevalt sama firma toodet süües-juues. Mõeldes veel toidule, tuleks süüa erivärvilisi köögivilju, sest seal leidub palju kasulikke vitamiine ja mineraalaineid.

«Jälgi kaalu ja pea meeles, et täiskasvanuna võiks kaalunumber olla stabiilne kogu elu jooksul,» lausus Saks. Ta lisas, et vanemas eas tasuks muretseda, kui kehakaal hakkab langema, kuna eakaid ohustab tihti alatoitumus, kus inimesel jääb ühekülgse toitumise tõttu puudu näiteks valkudest, energiast või vitamiinidest.

Eakatel tervislikumad harjumused kui noortel

Toitumisterapeudi Annely Sootsi hinnangul toituvad eakad inimesed tunduvalt tervislikumalt kui noored ning see paneb ta mõtlema, kas praegused halva toitumisega noored üldse kõrgesse vanusesse jõuavad.

Sootsi sõnul ei ole praegused eakad inimesed elanud sellises toidukülluses nagu tänapäeva noored, vaid nad on harjunud sööma normaalset toitu – nad valmistavad ise kodus süüa ja teevad nii tervislikumaid valikuid.

Vanemate inimeste toitumisveana tõi toitumisterapeut välja liigse lihalembuse. «Kuna nad söövad nagu tüüpilised eestlased, siis on nende menüüs liialt loomseid tooteid, liha ja piima, mistõttu on palju küllastunud rasva, mis ei ole hea südame-veresoonkonna tervisele,» lausus Soots, lisades, et õnneks armastavad vanemad inimesed ka kala.

Köögivilja eakad küll tarbivad, kuid nende valikud kipuvad olema kesised: peamiselt kartul, porgand, kapsas, kaalikas ja peet. «Salatit tehakse pigem kurgist, tomatist ja hapukoorest kui lehtvilja ja heade õlidega,» ütles toitumisterapeut.

Eakad tarbivad ka suhkrut ja magustoite, kuid Sootsi hinnangul siiski vähem kui noored. «Päris tavaline on noorte hulgas see, et korralikku toitu ei olegi, süüakse vaid magusaid vahepalasid ja juuakse magustatud jooke,» lausus ta.

Vanemate inimeste toidulaua rikkusele võib seada piirid ka rahakott, mistõttu ostetakse kõige odavamat või sageli lausa aegunud kaupa. Samuti võivad takistusi seada probleemid liikumisega, näiteks kui pood asub kodust kaugel, tänavad on libedad või ei saa kauplusesse minekul vahepeal kuskil jalgu puhata.

Toitumise tasakaal võib käest minna ka siis, kui puudub otsene vajadus endale või pereliikmetele süüa valmistada. «Kui ei pea laste ja abikaasa eest hoolitsema, siis jäetakse endale korralik söök sageli tegemata ja lihtsalt näksitakse päev läbi,» tõdes Soots.

Toidulisandid on vajadusel abiks

Kui vanemas eas on haiguste või enesetunde tõttu keerulisem ise süüa teha, siis tuleks valida poest tervislikud valmistoidud ja tarbida juurde tervislikke vahepalu. Süüa tuleks nii valgurohket kanaliha kui hautatud aedvilja, lisaks kas kartulit, tatart või riisi. Igal toidukorral tuleks süüa võimalikult palju köögivilja.

Mõnikord võib olla abi ka toidulisandite, näiteks D-vitamiini, Q10, foolhappe või C-vitamiini võtmisest. «Mida vanemaks inimene saab, seda vähem leidub tema organismis Q10 koensüümi. See põhjustab aga lihaskahjustusi ja muid terviseprobleeme,» selgitas kardioloog Margus Viigimaa. Q10 süntees hakkab langema juba 20.–25. eluaastal ja väheneb veelgi alates 40ndates.

Kui D-vitamiini soovitatakse Eestis pimedal ajal võtta peaaegu kõigil inimestel, siis vanemad inimesed peaksid võtma seda isegi suvekuudel, eriti kui ollakse rohkem tubase elustiiliga. C-vitamiin aitab paljusid haigusi ennetada ning foolhape võib tulla kasuks, kui peale kipub väsimus.

Vanemas eas ei tohi Saksa sõnul ära unustada kehalist aktiivsust, kuigi ka ülepingutamine pole kindlasti kasulik. «Märka järske muutusi ja mine kontrolli,» pani Saks südamele. Lisaks on oluline mõelda positiivselt ja säilitada elurõõmu.

Tagasi üles