/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/12/06/7384419t1hf158.jpg)
Gripp jätkab eakate murdmist, nüüdseks on gripiohvrite hulk paraku kasvanud 74 inimeseni, mis on seni suurim teadaolev gripisurmade arv.
Traagiline statistika: gripp on tänavu nõudnud 74 inimelu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel nädalal pöördus arstide poole ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu 5258 haigestunut, neist ligi 44 protsenti olid lapsed, teatas terviseamet. Haigestunute üldarv vähenes kolme protsenti, grippi ja gripilaadsetesse haigustesse haigestumine vähenes nende hulgas vastavalt 18 ja 15 protsenti.
Terviseameti gripispetsialisti Olga Sadikova sõnul oli eelmine nädal tänavu esimene, mil ei täheldatud haigestumuse kasvu üheski vanusrühmas. «Grippi haigestumuse intensiivsust saab nüüd hinnata madalaks, kuid levikut endiselt laialdaseks,» ütles ta.
Laboratoorselt kinnitati eelmisel nädalal 362 gripiviirust, neist 231 olid A- ja 131 B-gripiviirused. Muid ülemiste hingamisteede haigusi põhjustab praegu peamiselt RS-viirus.
Hooaja algusest gripi tõttu haiglasse sattunud 1560 inimest, neist 173 viimase kolme nädala jooksul. Haiglaravi vajanutest üle poole (873 inimest) olid eakad, tööealisi inimesi on olnud 294. Haiglaravi vajasid ka 250 väikelapst vanuses 0-4 aastat. Kõige vähem oli haiglaravi vajanuid 10-19aastaste hulgas, kokku 38.
Gripi tõttu on intensiivravi vajanud sel hooajal 179 inimest, neist üks oli 13-aastane laps. 22 inimest olid vanuses 20-64 eluaastat, ülejäänud olid vanemad kui 65 eluaastat. Gripist tingitud tüsistuste tõttu on sel hooajal surnud 74 inimest. Lahkunute mediaanvanus on 79 eluaastat. Haiglaravi kestvus oli inimestel keskmiselt 7,2 päeva, varieerudes vahemikus 1-37 päeva.
Kõik intensiivravi vajanud kuulusid gripi riskirühma kas vanuse ja/või kaasuvate haiguste tõttu. Üks inimene oli väidetavalt eelnevalt terve. Informatsioon kaasuvate haiguste kohta puudus kaheksal inimesel, neist kuus surid. 18 inimest on sattunud gripi tõttu intensiivravisse hooldekodudest, neist üheksa surid.
Põhiliseks riskifaktoriks on olnud südame-veresoonkonnahaigused, neist puhtalt südamega seotud probleemid olid 44 patsiendil, teistel lisandus üks või kaks muud patoloogiat (krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, onkoloogia, neerupuudulikus, diabeet).
Loe gripisurmadest rohkem siit: