Päevatoimetaja:
Marilin Vikat
Saada vihje

Seitse soovitust, kuidas hoida eemale südamehaigused

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Panther Media / Scanpix / Leung Cho Pan

Ida-Tallinna Keskhaigla diabeediõde Marje Klauks annab südamekuul seitse soovitust, kuidas hoiduda südamehaigustest ja tõsistest tagajärgedest tervisele.

1. Hoia veresuhkur võimalikult normilähedane

Diabeediga kaasnevaid haigusi ja tüsistusi põhjustab just kaua kestnud ja halvas kompensatsioonis veresuhkur. Diabeedihaigetel on 50 protsenti suurem tõenäosus haigestuda kardiovaskulaarsetesse tõbedesse. Diabeedi tüsistustega inimeste seas on umbes 65 protsenti surmajuhtumitest seotud infarktiga.

2. Ära suitseta

Tubakatoodete tarvitamine (eriti suitsetamine) on ohtlik südame- ja veresoonkonnahaiguste riskitegur. Suitsetaja risk haigestuda südame- ja veresoonkonnahaigustesse on 2–4 korda suurem kui mittesuitsetajal.

3. Hoia kehakaal võimalikult normilähedane

Kui KMI on suurem kui 35, tõuseb diabeedirisk 40 protsendini. 5−10-protsendiline kaalulangus langetab diabeeti haigestumise riski 58 protsendi võrra. Iga kaotatud kilogrammiga väheneb vererõhk 2,5/1,5 mmHg.

4. Ole füüsiliselt aktiivne, iga päev

Kehaline passiivsus on samasugune haiguste tekke riskifaktor nagu suitsetamine ja rasvumine. Ebapiisav liikumine põhjustab üle maailma rohkem kui viis miljonit surma aastas. Regulaarsel liikumisel võib langeda paljude haiguste risk, näiteks: südame-veresoonkonnahaiguste risk 35 protsenti; 2. tüüpi diabeeti haigestumise risk kuni 50 protsenti. 

5. Hoia vererõhk võimalikult normilähedane

75 protsendil täiskasvanud diabeedihaigetest on kõrge vererõhk. Kõrgvererõhktõve korral kujunevad muutused neerude veresoontes. Neeruarterid kahjustuvad ja ahenevad, mille tulemusena halveneb neerude verevarustus ning häirub jääkainete eritusvõime. Krooniline neerukahjustus on kõrgvererõhktõve sage tüsistus. Eriti kiired muutused arenevad kaasuva diabeedi korral.

6. Maga öösel 7−8 tundi

Unepuudus võib muuta meie toidueelistusi. Nii kasvab isu süsivesikute- ja energiarikka toidu järele ning suureneb ka söödud toidu kogus. See omakorda tõstab veresuhkru taset. Unehäired on muuhulgas seotud kaalutõusu, kõrgvererõhutõve, diabeedi ja südame-veresoonkonnahaiguste tekke ning süvenemisega. 

7. Ära stressa

Igapäevaelu pingete ja argipäevaste probleemide korral võib tekkida vastupandamatu soov väikeste vaheaegade järel midagi näksida. Suure isuga kaasnevad ülekaalust tingitud ebameeldivused: halveneb enesetunne, kahaneb töövõime, suureneb kõrgvererõhktõve, südamehaiguste ja diabeedi risk jm. Äkki tekkinud stress põhjustab südametöö kiirenemist ja südamelihase tugevamaid kokkutõmbeid. Korduvad stressiepisoodid võivad viia südameprobleemide tekkimiseni.

Stressitaseme langetamine parandab üldist tervist, kaasa arvatud vererõhku, vähendab pulsi- ja hingamissagedust, lõdvestab lihaseid, parandab ainevahetust, suurendab organismi varustatust hapnikuga, lisab enesekindlust ja tagab hea une.

Stressi leevendamiseks ja lõõgastumiseks on mitmeid lihtsaid viise:

  • tegele regulaarselt meelepärase füüsilise tegevusega;
  • tee seda, mida naudid (lugemine, kinos käimine, tantsimine jne);
  • kui tunned, et hingamine muutub stressi tõttu pindmiseks ning kiireks, siis tee hingamisharjutusi, hingates aeglaselt sisse ja välja.
Tagasi üles