Uuring: iga neljas esimese klassi laps Eestis on ülekaaluline või rasvunud

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Maiustused on müügil üle pooltes koolipuhvetites.

FOTO: Gelpi José Manuel / PantherMedia / Gelpi José Manuel

Rasvunud on kümme protsenti kooliteed alustavatest lastest ning 16 protsenti on ülekaalulised, selgub täna esitletud laste rasvumise seireuuringust.

Laste rasvumise ja ülekaalu peamiseks põhjuseks peetakse näiteks hommikusöögi vahele jätmist kodus ning väheseid liikumisvõimalusi koolides. 

Seejuures rasvunuid on kümnendik ja lisaks lihtsalt ülekaalulisi on 16 protsenti kooliteed alustanud lastest. Normaalkaalus on 72 protsenti lastest, kuid alla 2 protsendi on alakaalus. Ülemäärase kehakaalu levimus on suurem poiste hulgas: 29 protsenti võrreldes 23 protsendiga tüdrukute hulgas. Kõrgeim ülemäärase kehakaaluga laste osakaal oli Hiiumaal (37 protsenti) ja Läänemaal (35 protsenti), madalaim Tartumaal (24 protsenti) ja Harjumaal (25 protsenti).

Üheks oluliseks seoseks laste ülekaalu juures on hommikusöögi söömata jätmine. Uuringupäeval hommikusööki söönute seas oli ülemäärase kehakaaluga lapsi vähem kui mittesööjate hulgas (vastavalt 26 ja 32 protsenti). Samuti oli ülemäärase kehakaaluga laste osakaal väiksem nende hulgas, kes osalesid regulaarselt treeningutel.

Uuringu juhi, Tervise Arengu Instituudi vanemteaduri Eha Nurga sõnul on koolidel ja teistel lasteasutustel laste toitumis- ja liikumisharjumuste kujundamisel ja võimaluste loomisel suur roll.

«Enamikus koolides on olemas oma spordisaal, paljudel on territooriumil ka mänguväljak. Samas on õues mängimine igas vahetunnis lubatud vaid pooltes koolides, ligi kümnendikus koolidest ei olnud aga õues mängimine lubatud üheski vahetunnis,» tõi Nurk näiteid.

Võimalus süüa koolisööklas hommikueinet on olemas ligi pooltes koolides. Vahepaladeks pakutakse aga koolipuhvetites enam maiustusi kui tervisesõbralikke näkse – kui maiustused on kättesaadavad 56 protsendis koolides, siis palju vähematest koolides on võimalik õpilastel osta salatit (25 protsenti), võileibu (30 protsenti) või kuivatatud puuvilju ja pähkleid (29 protsenti).

«Sellises olukorras, kus ligi veerand lastest kannab igapäevaselt kaasas lisakilosid, ei saa jääda passiivseks. Siin ei ole ühest lihtsat lahendust, sekkuma peame me kõik – nii kodud, kool kui ka riik – korraga. Kui alustame sellest, et meie lapsed ei jäta kodus (või ka koolis) hommikusööki söömata, tagame koolis tervisliku toiduvaliku nii koolitoidu osana kui ka koolipuhvetites ja hoolitseme selle eest, et lapsed iga koolipäeva jooksul saaksid vähemalt ühe tunni aktiivselt liikuda, oleme juba suure sammu edasi astunud,» lisas Nurk.

Laste ülekaalulisuse ja rasvumise hindamiseks mõõdeti ja küsitleti 2016. aasta kevadel kokku 12 700 1. klassi õpilast 381 koolis üle Eesti. Uuring valmis Maailma Terviseorganisatsiooni laste rasvumise seire algatuse (COSI) raames.

Tagasi üles