Rahvatervise arst: tõhusad maksud suunaks inimese liikuma ja tervislikult toituma

Rahvatervise arst ja teadlane Taavi Tillmann. Foto: Erik Prozes / Postimees

Oma tervise kindlustamise märksõnadeks on nii piisav liikumine kui tervislik toit, rääkis Londoni linnavalitsuse rahvatervise osakonnas töötav dr Taavi Tillmann Eesti Arstide Liidu aastakonverentsil, vahendab Pealinn.

«Neil, kes liiguvad päevas keskmiselt 20 minutit, on juba 20 protsenti madalam suremusrisk, 40 minutit liikumine viib riski veel madalamale,» märkis dr Tillmann, viidates 2015. aastal USA-s ja Rootsis läbi viidud rohkem kui 600 000 osalejaga uuringule. Optimaalne liikumisaeg päevas on arsti sõnul lausa 2-3 tundi, kuid seda on tavainimesel raske saavutada.

Eesti keskmine jääb tema sõnul umbes poole tunni juurde. «Tippsportlasi on meil äärmiselt vähe ja ka täiesti liikumatuid,» sõnas ta, lisades, et ka väike samm rohkema liikumise poole teeb tervisele väga suurt kasu. «Praegune riiklik soovitus on 20 minutit päevas, kuid riiklikud soovitajad siiski tunnistavad, et rohkema liikumisega suureneb ka kasulik mõju. On tore näha, et riiklikud soovitused on kooskõlas parima teadusega.»

Vähene liikumine on Tillmanni sõnul enneaegsete surmade põhjustajana suitsetamise ja alkoholitarbimise järel kolmandal kohal. Liikumismiinimumi saavutamiseks soovitab ta näiteks jala tööl käia või mõned korrad nädalas trennis käia.

Oma panuse saavad anda ka arstid ja poliitikud. «Autota tööle liikumise kultuuri edendamises on fookuses kõnniteede ja mootorivabade tänavate planeerimine. Londoni linnaplaneerimise amet teeb väga palju koostööd rahvatervise ametiga. Eesti rattateed jätavad aga veel soovida ning võivad alustavatele ratturitele lausa ohtlikud olla,» märkis doktor.

Dr Tillmanni sõnul peaks toetama ka ühistransporti ning kaaluda võiks ka automaksu kehtestamist, nagu seda on tehtud Londoni ja Pariisi südalinnades.

Trenni soodustamisel võiks olla oma roll ka perearstidel. «Perearst võiks kirjutada välja trenni-retsepti - selle paberi üle andmine ja sellega kaasnev soodustus on Inglismaal olnud väga mõjuv,» ütles ta. «Seda võiks kaasata ka Eesti tervishoiusüsteemis - mitte ei kirjuta välja rohtu, vaid ka tervislikku eluviisi.»

Tillmanni hinnangul peaks riik rahva tervisele kaasa aitama nii teavitustöö tegemisega kui ka maksudega. «Ebatervislik toit võiks olla kallim kui tervislik toit. Väga tõhus on ka suhkrujoogimaks. Isiklikult arvan, et asi on pigem ajas, enne kui see maks uuesti siia jõuab, see on mustvalgelt nii kasulik.»

Ka idee juur- ja puuviljad käibemaksust vabastada on tema sõnul igati tervitatav. Eeskuju maksupoliitikale võiks tema sõnul võtta näiteks Ungarilt ja Prantsusmaalt, kes maksustavad kõrgemalt suhkru-ja energiajooke, maiustusi, soolaseid snäkke ja kastmeid.

Loe lugu täismahus Pealinnast.