Mis muutub organismis, kui hakkad veganiks?

Läätsed ja oad on head taimsed valguallikad. Foto: Martina Kovacova / PantherMedia / Martina Kovacova

Veganluse kasuks otsustamine ei puuduta üksnes toitumist, vaid ka elustiili üpris olulist muutmist. Samas kaasnevad just toiduvalikute muutmisega teatud tervisemõjud, ent enamasti on need värske vegani jaoks täiesti normaalsed.

Portaal the List avaldab, millised muutused tihtipeale kaasnevad toidusedeli muutmisega veganile kohaseks.

Väheneb südamehaiguste risk. Nii südamehaiguste kui ka muude raskete tõbedega seostatakse näiteks ohtrat punase liha ning tugevalt töödeldud lihatoodete söömist. Kuna vegani menüüs on need täielikult välistatud, on ka loogiline, et alaneb risk haigestumiseks. Eri uuringutes on ka kindlaks tehtud, et veganitel võib olla kuni veerandi võrra madalam südame-veresoonkonna haiguste risk kui lihasööjatel. Teadlaste sõnul tuleneb omnivooride suurem risk organites ning veresoonkonnas tekkivast põletikulisusest, mida tekitavad muuhulgas töödeldud lihatooted.

Võid kaalu kaotada. Vegan peab menüüst välja jätma kõik muna ja piima sisaldava, näiteks paljud saiakesed, küpsised, maiustused, hamburgerid, juustusnäkid jpm. Kui inimene on harjunud varem neid sööma, kaasnebki paljude rämpstoitude elimineerimisega tahes-tahtmata kaalukaotus. Üsna kaloririkkad on ka omnivoori tavalisse menüüsse kuuluvad liha, kala, piim ja munad, mis omaette toiduna samuti välja jättes võivad tuua märkimisväärse languse inimese senises kaloraažis. Küll aga on võimalik veganilgi päevas kenasti 2000-3000 kalorit sööma hakata, mistõttu ei pruugi kaalukaotus olla jääv nähtus.

Esineda võib kõhupuhitust. Loomsetest toitudest loobumine võib esialgu jätta teatud seedeensüümid tööta, samas kui taimseid toite töötlevatel ensüümidel on soolestikus tööd küllaga. Seniks, kuni organism taimse toiduga harjub, võib soolestikus esineda tasakaalustamatust, mis tipnebki puhituse või muu kõhuhädaga. Nii võib ka juhtuda, et veganiks hakkamise ajal tuleb ette rohkem krooksatusi või kõhutuulte väljutamist.

Lihasmass vajab aega üleminekuks. Lihasmassi hoidmiseks ja kasvatamiseks on vajalikud valgud. Linnuliha, muna ja piimatooted sisaldavad valke taimsete toiduainetega võrreldes märksa enam. Algaja vegan peab õppima, kust vajalik kogus valke kätte saada, et teda ei ähvardaks lihaste nõrgenemine ja lihasmassi kadu. Eriti just sportlasele on oluline, et menüüs oleks sagedasti taimsed valguallikad nagu tofu, oad, läätsed, pähklid, varuvariant on ka taimne valgupulber.

Maitsemeel võib kõikuda. Lõhnade ja maitsete tundmise eest vastutab oluline mineraalaine tsink. Selle suurepärased allikad on liha, siseelundid ja mereannid, ent need on vegani menüüst väljas. Võib juhtuda, et tsinginappusega esineb seepärast lõhna- ja maitsemeele kerget häirumist. Samas peaks vegangi saama tsinki omastada pähklitest-seemnetest, kliidest ja maitsepärmist. Seega ongi oluline endale selgeks teha, millised taimsed toidud on head vitamiinide ja mineraalainete allikad ning sobivad alternatiivid liha, muna ja piima sisaldavatele roogadele.