Kas piim ja nisu on siis halvad? Teadlane purustab 7 levinumat toidumüüti

Foto: Sergii Kolesnyk / PantherMedia / Sergii Kolesnyk

Lehmapiim tekitab allergiat, süsivesikud teevad paksuks ning magusaarmastajast lapsel tekib tähelepanuhäire, räägib rahvasuu. Toitumisteadlane räägib, kui palju neist juttudest tõele vastab.

Inimene sööb vähemalt kolm korda päevas ning kui midagi on tervisega korrast ära, peab ta süüdlaseks esmalt sööki, rääkis Amsterdami Vrije Ülikooli toiduteaduse emeriitprofessor Martijn Katan Deutsche Welle’le. Niisamuti on tuhandeid eri dieete ja arvamusi, milline toitumisviis kaitseb vähi eest ning millisega saab piha peeneks. Katan vaatles seitset levinumat müüti ning tegi selgeks, kas neil on tõepõhi all või mitte.

Müüt 1: mahetoit on tervislikum kui tavalises toidupoes müüdav toit. Mahepõllumajandus on väga hea keskkonnale, ent mahedalt toodetud puu- ja köögiviljad ei pruugi olla palju tervislikumad kui tavalised. Viljades, mille leiad toidupoe letilt, on üldjuhul pestitsiidide hulk nii väike, et see ei kujuta tervisele mingit ohtu. Mahedad viljad sisaldavad küll vähem nitraate kui mitteorgaanilised, ent Katani sõnul pole veel kindlaks tehtud, kas see on just eelis. Arvati, et nitraadid reageerivad kehas nitritite ja nitrosamiinidega ning muutuvad kantserogeenseks, ent siiski on kindlaks tehtud, et see ei vasta tõele. Nitraate seostatakse vererõhu alandamisega, ent seegi ei pruugi olla negatiivne tervisemõju. Samas on Katani hinnangul teisi põhjuseid, miks eelistada mahetoitu. Nimelt kasutatakse mahepõllumajanduses vähem või üldse mitte antibiootikume loomakasvatuses. Antibiootikumide liigkasutamine viib resistentsuseni, mis paneb meid kõiki ohtu, kuna antibiootikumiravi ei pruugi enam nii hästi mõjuda.

Müüt 2: toortoit on tervislik, sest kuumutades hävivad vajalikud toitained. Paljudes köögiviljades leidub eriti suurel hulgal C-vitamiini, mille sisaldus tõepoolest kuumutades veidi väheneb, ent C-vitamiini puudus pole ühiskonnas kuigi suureks probleemiks. Katani hinnangul ei pea teiste toitainete omandamise pärast samuti palju muretsema. Küpsetatud või vokitud köögiviljade eeliseks peab ta ka seda, et kuumutamisel kahaneb nende suurus, mistõttu saad neid rohkemas koguses süüa. Kuumutamisel hävinevad ka halvad bakterid, nende seas kolibakter, mille levikuga juurviljades ja toorsalatites on aegajalt probleeme.

Müüt 3: lehmapiim on ebatervislik ning tekitab allergiaid. Katan nentis, et piimarasv pole suurtes kogustes tõesti tervislik, vaid võib kolesteroolitaset suurendada. Seega võiksid menüüsse kuuluda enamjaolt väiksema rasvasisaldusega piimatooted. Piimatooteid ei pea aga menüüst välja jätma, juhul kui need otseselt ei tekita kehva enesetunnet. Piim on vitamiinirikas ning sisaldab joodi, kaaliumi ja tsinki. Piimatooted on hea valguallikas taimetoitlastele. Piimavalgule või –suhkrule on tõesti talumatud või allergilised väike osa lastest, ent mõnel puhul võib see isegi kasvades mööduda. Ka laktoositalumatus avaldub osal inimestest vaid siis, kui nad tarbivad suures koguses piimatooteid.

Müüt 4: kui tahad kaalu kaotada, jäta süsivesikud menüüst välja. Väidetavalt tõstavad need veresuhkru taset, vabaneb insuliin ning see pärsib rasvapõletust. Katani sõnul toimib pea iga dieet, millest jätad välja kas osa toidukordi, süsivesikuid või rasvu, sest dieet näebki ette arutu söömise ja näksimise piiramist ning selle kõige tagajärjel langeb kaloraaž ning kaal. Samas pole inimkond juba aastatuhandeid hoidunud konkreetselt ühegi toiduaine tarbimisest ning üldiselt pole piiratud ka kaloraaži. Keha kasutab kogu toidu ära kas kütuseks, lihaste arendamiseks või paneb selle tallele. See kehtib nii süsivesikute, rasvade kui valkude puhul, pigem on siinkohal olulised kõigi kolme tasakaalus kogused.

Müüt 5: nisu on ebatervislik ning seda peab vältima. Leidub inimesi, kes gluteeni üldse ei talu ning keda teeb nisuvalk väga haigeks. Nemad peavad tõepoolest nisu oma toidulaualt välja jätma. Samuti kimbutab miljoneid inimesi ärritunud soole sündroom, mis on üsna vastuvõtlik platseeboefektile ehk lihtne on hakata arvama, et seda tekitab nisu. Isegi väsimuses ja masenduses on kerge süüdistada nisu tarbimist. Katan märkis, et enamikel tervetel inimestel siiski pole nisuga probleeme ning see pole väärt nii negatiivset mainet, kuna pole peaaegu üldse tõendeid, et just nisu teeks suure hulga maailma elanikke haigeks.

Müüt 6: C-vitamiin kaitseb viirushaiguste eest, parem on seda tarbida rohkem kui vähem. Seda teooriat on Katani sõnul laialdaselt testitud ning tulemused näitavad, et sellest pole haiguste vältimisel abi. Haigusperioodi kestvust õnnestub maksimaalselt poole päeva võrra vähendada siis, kui tarbid suuri C-vitamiini annuseid (vähemalt 1000 mg). Kaks suurt uuringut on aga näidanud, et C-vitamiini liigdoseerimine võib tekitada neerukive. Nimelt muudetakse kehas liigne C-vitamiin osaliselt oksalaatideks, mis on üks neerukivide komponente. Seega ei tule liigne C-vitamiini tarbimine ilma tagajärgedeta.

Müüt 7: suhkur põhjustab lastel aktiivsus- ja tähelepanuhäiret (ATH). See teooria on Katani väitel juba poolsada aastat vana, ent sellel pole tõepõhja all. ATH-d on seostatud ka kunstlike säilitus- ja värvainete sissesöömisega, ent ka selle kohta pole tugevaid tõendeid. Katan möönas, et väike osa lapsi võib magusat süües tõesti hüperaktiivseks muutuda, ent üldiselt on lapsed siiski nagu lapsed ikka. Lapsed ongi aktiivsed ja liikuvad, ent osa ühiskonnast peab seda hüperaktiivsuseks ning vaatab sellele viltu.

Katan paneb südamele, et nisust ja lehmapiimast suuremad ohud on alkohol, suitsetamine, narkootikumid ja ülekaal, kuna kõik need põhjustavad omakorda raskeid haigusi ja tervisehädasid. Seniks, kui teatud toiduained halba enesetunnet ei tekita, nende liigsöömisega probleemi pole ning negatiivset tervisemõju kindlaks tehtud ei ole, ei pea neid tingimata vältima.