Mis sai Vahemere dieedist? Lõuna-Euroopa lapsed on hädas rasvumisega

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

FOTO: Panthermedia/Mykola Lunov/scanpix

Kuigi Kreekas, Hispaanias ja Itaalias levinud Vahemere dieeti peetaks maailmas üheks tervislikumaks suunanäitajaks, on just neis riikides tõusuteel rasvunud laste osakaal.

Kreeka, Hispaania ja Itaalia lapsed ei tee Vahemere dieedist kuulmagi, selgub maailma terviseorganisatsiooni (WHO) andmetest, vahendab Guardian. Vahemere dieedile omast kala, oliiviõli, puu- ja köögivilju tarbivad rohkelt pigem Rootsis ja teistes Põhjamaades elavad lapsed.

Näiteks Küprose lapsi iseloomustavad eriti kurvad numbrid: 43 protsenti üheksa-aastastest lastest on seal kas ülekaalus või rasvunud. Ka Kreekas, Hispaanias ja Itaalias on sama näitaja 40 protsendi kandis. Seega riikides, mida iseloomustatakse kui tervisliku toitumissuuna esindajaid, on pea iga teine laps kahjuks ülekaalus.

Vahemere dieedile omased toidud on laste menüüs asendunud maiustuste, rämpstoidu ning magusate (karastus)jookidega, tõdes WHO Euroopa mittenakkushaiguste osakonna juhataja dr Joao Breda. «Vahemere dieeti kui sellist enam neis riikides ei eksisteeri. Kõige lähedasem toitumine Vahemere dieedile on hoopis rootslaste seas. Vahemere dieet on kadunud ning me peame selle taastama,» sõnas ta.

Lõuna-Euroopas elavad lapsed paistavad silma pigem vähese puu- ja juurviljade tarbimise ning ohtralt magusate jookide joomisega. Nad näksivad kogu aeg, tarbivad liiga palju suhkrut, soola ja kahjulikke rasvu, tõi Breda näiteid. Samuti on nii laste kui täiskasvanute seas eriti just lõuna pool probleemiks vähene liikumine. Selline kombinatsioon viibki pahatihti ülekaaluni, millest vabaneda on juba päris raske. 

Laste rasvumise osakaal on madalaim Tadžikistanis, Türkmenistanis ja Kasahstanis, ent seal võib tegu olla ülemineku perioodiga. Nimelt on ka Tadžikistani laste seas hakanud levima keskmisest suurem magustatud jookide tarbimine, mistõttu pole välistatud, et sealgi hakkab ülekaaluliste laste osakaal kasvama.

Üsna madalad laste ülekaalulisuse näitajad on ka Prantsusmaal, Norras, Lätis ja Taanis, varieerudes viiest protsendist üheksani. Samas näiteks Iirimaal on ülekaaluliste või rasvunute hulk 20 protsenti ning Suurbritannias peetakse ülekaaluliseks iga kolmandat 11-aastast last. Eesti laste seas on rasvunuid kümnendik ja ülekaalulisi 16 protsenti kooliteed alustanud lastest.

Need andmed pärinevad WHO Euroopa büroo laste rasvumise seire algatusest, mis on toimunud alates 2008. aastast ning võtnud luubi alla rohkem kui 40 riigi laste pikkuse ja kaalu info. Viimased arvud pärinevad vahemikust 2015-2017 ning tegu on Breda sõnul väga kvaliteetse ja täpse infoga.

Hea uudis on siiski see, et Vahemere riigid on probleemi endale teadvustanud ning üritavad puu- ja köögiviljade söömist taas laste seas juurutada. Juba ¾ Itaalia lastest on hakanud puuvilju sööma enamikul nädalapäevadel. «Nad saavad probleemist aru ja püüavad seda leevendada, edusammud juba toimuvad,» lisas Breda.

Tagasi üles