Ämmaemand selgitab: miks tekib rasedatel vahel isu kriidi, savi või mulla järele?

Palju räägitakse, et raseduse ajal võivad teida ootamatud isud. Foto: Panther Media/Scanpix

Ida-Tallinna keskhaigla ämmaemandusjuhi Annaliisa Kruutmanni sõnul võib raseduse ajal süüa kõike söödavat, mille järele on isu, kuid suurt tähelepanu tuleb pöörata toiduhügieenile ja sellele, et toit oleks mitmekülgne ja täisväärtuslik.

Vahel võib ka juhtuda, et lapseootel ema sööb toiduks kõlbmatuid asju, nagu näiteks tahvlikriit, savi või muld. Ämmaemanda sõnul võib selline häire raseduse ajal tekkida siis, kui toit ei sisalda piisaval hulgal vajalikke toitaineid, kuid tegemist võib olla ka sügavama probleemiga, mis ei ole ülejäänud toitumisega kuidagi seotud.

Kui toiduks kõlbmatuid asju süüakse pikalt, siis võib lootel tekkida väärareng või võib lapseootel naine ka oma tervist tõsiselt kahjustada. Näiteks võivad viga saada hammaste email või seedekulgla, kuid halvemal juhul saab sellisest «toidust» ka ohtliku nakkuse. Näiteks võib mullast või savist saada seedeparasiite. Kruutmanni sõnul selliseid tugevalt väljendunud toitumishäireid siiski õnneks kuigi sageli ei esine.  

Kuidained ja tasakaalustatud toitumine

Kruutmanni sõnul peab kõigi inimeste toit olema tasakaalustatud, kuid eriti oluline on see lapseootuse ajal. Päevasest toiduenergiast peaks 50–60 protsenti tulema süsivesikutest, 25–35 protsenti rasvadest ja 10–20 protsenti valkudest. Need naised, kellel on rasedusaegne diabeet, soovitame tarvitada pisut vähem süsivesikuid ja pisut rohkem valke.

Väga olulised on ka kiudained, mis aitavad hoida kauem täiskõhu tunnet ja vältida glükoosi kiiret vabanemist organismis. Menüüsse peaks kuuluma piisavalt palju köögivilju ja kõike muudki, mille tarimist näevad ette riiklikud toitumissoovitused – nendega saab tutvuda Tervise Arengu Instituudi veebilehel. Kui toitumine on mitmekülgne, ei kuhju kehas ka toidus leiduvad saaste- ega lisaained.

Kruutmanni sõnul ei juhtu midagi siis, kui süüa ära natuke toorest kala – olgu see siis kodune soolalõhe või väike sushiamps – kuid tavalisest veelgi rohkem tähelepanu tuleb rasedatel sel juhul pöörata toiduhügieenile. «Kala ei ole iseenesest ohtlik, kuid see, missugune on kala kvaliteet ja kuidas seda valmistatakse on väga oluline,» rääkis ämmaemand.

Ta selgitas, et hügieenireegleid eirates võib saada mõne toidu kaudu leviva haiguse või toidumürgistuse. Kala süües võib saada ka näiteks usstõve. Kuna haigused ja parasiidid võivad loodet ohustada, tuleks raseduse ajal veelgi rangemalt kinni pidada elementaarsetest hügieeninõuetest: lõikelauad, noad ja kõik muu toidu valmistamiseks kasutatav tuleb puhastada ja käedki tuleb korralikult puhtaks pesta.

Seevastus rasva- ja suhkrurikaste toitudega tuleks rasedatelgi piiri pidada. Näiteks ei tasu ühe päeva jooksul pintsli panna 300-grammist šokolaadi, sest nii saab inimene liiga palju lisatud suhkrut. «Nii suurt kogust šokolaadi korraga ära süüa ei ole kellelgi mõistlik, liiati siis veel lapseootel naisel, sest sel ajal peaks oma tervise eest eriti hästi hoolt kandma,» hoiatas Kruutmann. Ta lisas, et optimaalne päevane magusakogus on maksimaalselt neli portsjonit. Üks portsjon on näiteks 10 grammi šokolaadi, üks väike küpsis, üks komm, üks pisike koogitükk või 40 milliliitrit jäätist.

«Lapseootel emadega suheldes ja nende toidupäevikuid lugedes näen sageli, et tegelikult tarvitatakse raseduse ajal oluliselt rohkem magusat,» lisas ämmaemand. Selle tagajärjel võib tema sõnul tõusta nii lapseootel ema kui ka kõhubeebi kaal. Suure lapse kandmine ja sünnitamine koormab rohkem ema tervist ja sel juhul on ka oht, et lapsel tekkib probleeme ülekaaluga ja sellega kaasnevate haigustega.

Raseda naise enda tervisele koormavaks võib kaalutõus muutuda siis, kui varem tavakaalus naine võtab lapseootuse ajal juurde rohkem kui 11–16 kilogrammi ja varem rasvunud naine üle viie kuni üheksa kilogrammi. Kui vahel harva süüa ära tavalisest suurem tükk torti, siis tavaliselt see ämmaemanda sõnul ohtlik siiski ei ole, kuid sage magusaga liialdamine mõjutab kindlasti kehakaalu.

Suur oht kaalus juurde võtta on neilgi, kes joovad sageli koolat ja teisi suhkrujooke. «Janu kustutamiseks on parim jook vesi,» toonitas Kruutmann. Vahel harva karastusjooke tarbida küll võib, kuid eriti tähelepanelik tuleks olla kofeiini sisaldavate jookidega. «Kui raseduse alguses tarbida ülemäärastes kogustes kofeiini, siis võib see põhjustada raseduse katkemist ja kofeiin takistab ka mineraalide ja vitamiinide imendumist,» selgitas ämmaemand. Nii lapseootel naine kui ka imetav ema võivad päevast tarbida kuni 200 milligrammi kofeiini, mis tavaliselt tähendab üht kuni kaht tassi kohvi.

Toidulisandeid võta targalt

Hoiduda tuleks ka kuhjade viisi toidulisandite võtmisest. «Kui lapseootel emal ei ole ühtegi haigust, tal on tervislik eluviis ja ta sööb tasakaalustatult, siis ei ole tal tingimata tarvis juurde võtta toidulisandeid,» rõhutas Kruutmann. Selle asemel tuleks juba enne rasestumist toidulaud kriitilise pilguga üle vaadata ja mõelda, missugustest toitudest võiks loobuda ja missugused võiks menüüsse lisada.

Loote närvikoe arenguks on näiteks väga oluline foolhape, mille vajadus raseduse ajal suureneb. Kui toidus on foolhapet vähe, siis on ämmaemanda sõnul suurem risk neuraaltorudefekti ja teistegi haiguste tekkeks. «Kuna pooled rasedused tulevad toreda üllatusena, siis soovitatakse viljastumiseas naistel foolhapet juurde võtta,» rääkis ta. Seda tuleks teha raseduse planeerimisest kuni 12 rasedusnädalani. Foolhape on ainuke toidulisand, mida soovitatakse naistel raseduse ajal igaks juhuks juurde võtta ka siis, kui nad toituvad tervislikult ja mitmekesiselt.

Tavalisest suurem on raseduse ajal mineraalide ja vitamiinide vajadus, kuid kõik selle saab lapseootel naine tavaliselt kätte mitmekesisest toidust. Näiteks suureneb raseduse ajal keha rauavajadus, kuid uuringud on näidanud, et profülaktiline rauatablettide võtmine ei paranda ema ega lapse tervislikku seisundit. Seetõttu tuleks rauapreparaate võtta vaid ämmemanda või naistearsti soovitusel, kui vere hemoglobiinisisaldus on langenud. Kõige paremini omastab organism rauda loomsest toidust.

Väga oluline on ka magneesium. Eriti oluliseks muutub see mineraal siis, kui lapseootel naisel on preklampsia või kõrgvererõhktõbi. Sel juhul aitab magneesium ära hoida krampe. Kui lapseootel emal on magneesiumipuudus, siis võib ka lapsel tekkida metaboolne sündroom, mis hullemal juhul võib tähendada teise tüübi diabeeti.

Seevastu A-vitamiini toidulisandina võttes tuleks olla ettevaatlik. Selle vitamiini soovitatud päevaannus on kuni 800 mikrogrammi. A-vitamiini liigtarvitamine takistab D-vitamiini omandamist ja võib olla ohtlik nii rasedale naisele kui lapsele. Seetõttu ei soovitata lapseootuse ajal süüa põhitoidukorrana maksa. Ületarbimise risk on siiski madal, sest tavaliselt ei suuda inimene süüa nii palju A-vitamiini rikast toitu, et see võiks tekitada probleeme.

D-vitamiini päevane vajadus on kümme mikrogrammi. Kui päikest väga ei paista või lapseootel ema viibib peamiselt siseruumides ja kunstliku valguse käes või tarvitab vähe D-vitamiini rikast toitu, siis võiks D-vitamiini juurde võtta, kuid ka siis ei tohiks ületada 25 mikrogrammi päevas.

Vitamiinidele ja mineraalainetele tuleks erilist tähelepanu pöörata taimetoitlastel. Näiteks võib neil probleeme olla asendamatute aminohapete ja kullatumata rasvhapete kättesaamisega. Väga oluline on ka jälgida, et toidus oleks piisavalt B12-, B6- ja B2-vitamiine ning mineraale, nagu kaltsium, raud, jood ja seleen ja et toit oleks ka selline, et keha neid olulisi aineid omastab. Iseäranis veganitel tuleb ka suurt tähelepanu pöörata sellele, et nad saavad toiduga piisavalt energiat, kuid ei tarbi seejuures ka liiga palju rasva ja suhkruid. Kruutmanni sõnul  kehtib siinkohal üks reegel: kui vegan tahab olla vegan, siis ta peab olema tark vegan ja oma toitumise põhjalikult ja teaduspõhiselt läbi mõtlema.

Kahe eest süüa ei tasu

Levinud müüdi kohaselt peaks lapseootel ema sööma kahe eest, kuid tegelikult ei tähenda see, et naine peaks oma päevase toiduenergia vajaduse kahega korrutama ja siis poole rohkem sööma. «Lapseootel naise energiavajadus võib küll kasvada, kuid mitte nii palju,» rääkis Kruutmann. Kui lapseootel naine kulutab sama palju energiat kui varem, siis kasvab tema päevane energiavajadus raseduse alguses, esimeses trimestris ligikaudu 130 kilokalorit, teises trimestris 330 kilokalorit ja raseduse lõpus 540 kilokalorit.

Kui naine liigub raseduse ajal tavalisest vähem, siis tuleks ka sellega arvestada. «Süüa tuleks nii palju, et saame kätte elutegevuseks vajaliku energia ja varustame organismi piisavalt vajalike toitainetega, kuid tuleb mõelda ka sellele, et nii palju, kui energiat toiduga saame, peame ka ära kulutama,» toonitas Kruutmann. Liigse kaalutõusu vältimiseks tuleks süüa regulaarselt. Päevas võiks olla kolm põhitoidukorda ja kaks vahepala. Toidukordade vahe ei tohiks väga suureks jääda, sest kui kõht on väga tühi, siis sööme sageli rohkem kui vaja, ilma et seda ise märkakski.