:format(webp)/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/05/29/7870572t1h450f.jpg)
Jooksmine ei suurenda pelgalt võhma, vaid tugevdab kogu keha, sealhulgas aju ja mõtlemisvõimet.
Kaheksa viisi, kuidas jooksmine keha arendab
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aeroobne treening on kasulik tervele kehale, eeskätt parandab südame ja veresoonte tervist ning vähendab haigusriski, vahendab Business Insider.
1. 30-minutiline sörkjooks tõstab tuju ja vähendab depressiooni sümptomeid
Pool tundi jooksulindil on piisav, et tõsta kroonilise depressiooni käes vaevleva inimese tuju, leiti USA uuringus. Ka osalejad, kes liikusid kõnnitempos, said sarnase tujutõstva efekti. Need tulemused näitavad, et olenemata sammu kiirusest, on liigutamisel positiivne mõju.
2. Põlvede seisukord paraneb
Jooksjaid võib tihti põlvevalu kimbutada. See on tihti ületreenimise või vähese painduvuse süü. Põlvevalu põhjuseks ei ole aga tõenäoliselt jooksmine. Kaheksa aastat kestnud uuringus, kus osales 2637 inimest, selgus, et mida rohkem inimesed jooksid, seda vähem kannatasid nad põlvevalu või põlve osteoartriidi käes. Kuigi oli raske öelda, kas otseselt jooksmine hoidis põlvi tervena, siis arvasid uurijad, et jooksmine kontrollis kehakaalu ning tegi jalalihased tugevaks. Samuti tugevdab jooksmine luid.
3. Jooksmine aitab noortel inimestel paremini magada, tõstab tuju ja suurendab keskendumisvõimet
Keskmiselt 18 aastaste noortega tehtud uuringus leiti, et iga päev 30 minutit jooksu parandas unekvaliteeti, suurendas psühholoogilist võimekust ja keskendumist. Samasugust kasu saavad jooksmisest igas vanuses inimesed.
4. Jooksmine parandab kardiovaskulaarset tervist
Aeroobne tegevus on südamele kasulik ning pole üllatus, et jooksmine tugevdab südant ja veresoonkonda. Üldiselt võib öelda, et mida rohkem inimesed jooksevad, seda tervemad on nende südamed. Siiski võib ka vaid viis minutit jooksu päevas elule aastaid lisada, leiti Ameerika kardioloogia kolledži ülikooli ajakirjas avaldatud uuringus. Varem on arvatud, et äärmuslikes kogustes jooksmine, näiteks ultramaratonil osalemine, võib südamele stressi tekitada. Siiski leidub aina rohkem teadustöid, mis ei anna alust muretsemiseks. Näiteks on leitud, et 65 kilomeetrit nädalas jooksmine on kasulikum kui 20 kilomeetrit jooksmine.
5. Jooksmine on igas eas kasulik ning võib aidata vanusega seotud kognitiivsete võimete vähenemisele
Kui tahad oma mõistust vananedes tervena hoida, siis teadusuuringute järgi on treening selleks üks parim viis. Ülevaatlik uuring aeroobse treeningu mõjust kognitiivsele võimekusele leidis, et lastel parandas jooksmine töömälu ja keskendumisvõimet ning noortel täiskasvanutel töömälu ja -võimekust. Eakatel arendab aeroobne treening kognitiivset võimekust, töömälu ja keskendumist.
6. Jooksmine muudab aju stressile vastuvõtlikumaks
Erinevad uuringud on näidanud, et aeroobne treening suurendab inimeste võimet stressiga hakkama saada ning suurem osa nendest uurimustest keskendub jooksjatele. Treening algatab protsessi, mis tekitab püsiva vastupanu stressile. Uurijad arvavad, et see võib olla tänu suuremale neurotransmitterite, näiteks serotoniini ja norepinefriini, tasemele, mis paneb aju uusi neuroneid looma.
7. Jooksmine põletab kaloreid
Umbes 8 kilomeetrit tunnis jooksmine põletab 70-kilogrammisel inimesel 660 kalorit tunnis. 90-kilogrammisel inimesel põletab tund aega jooksu juba 755 kilokalorit tunnis.
8. Jooksmine ja muu aeroobne treening vähendab märgatavalt surmariski
30 minutit või rohkem regulaarset aeroobset treeningut vähendab märgatavalt inimese riski ükskõik, millisel põhjusel surra. Tund või rohkem treenimine on veelgi kasulikum. Inimestel, kes üldiste soovituste järgi treenivad, tekivad harvemini vähkkasvajad.