Millised muudatused ootavad ees Eesti vanemapuhkusi ja –hüvitisi?

Lapsevanematel on edaspidi võimalik kuni kahe kuu ulatuses samal ajal vanemahüvitist saada ja vanemapuhkusel olla. Foto: Craig Robinson / PantherMedia / Craig Robinson

Rasedus- ja sünnituspuhkusest saab tulevikus emapuhkus ning lapsendajapuhkus laieneb ka hoolduspere vanematele. Lisaks pikeneb isapuhkus ning hüvitisega samaaegse tulu teenimine muutub paindlikumaks. 

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks vanemapuhkuste ja –hüvitiste süsteemi muudatuste teise etapi, millega lapsevanemad, sh lapsendajad ja hoolduspered saavad võimaluse vanemahüvitist senisest oluliselt paindlikumalt kasutada ja mõlema vanema vahel jagada.

Vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi teise etapi muudatused jõustuvad 1. aprillil 2022. aastal.  

Senine rasedus- ja sünnituspuhkus nimetatakse ümber emapuhkuseks ning sünnitushüvitise asemel hakatakse emadele maksma ema vanemahüvitist. Ajutise töövõimetuse asemel saab emapuhkusest seega vanemapuhkuse liik ning haigekassa asemel hakkab ema vanemahüvitist maksma sotsiaalkindlustusamet. Emapuhkusele on võimalik jääda kuni 70 päeva enne lapse eeldatavat sündi, emapuhkuse ajal on töötamine tulenevalt ema tervisekaitsest piiratud. Kokkuvõttes luuakse koos esimese etapi muudatustega süsteem, kus vanemapuhkusest ja -hüvitisest osa on mõeldud emale, osa isale ja ülejäänud osa vanemate vahel jagamiseks. 

Lapsevanem saab edaspidi vanemahüvitist välja võtta ka kalendripäevade kaupa kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Kui esimese etapi eelnõuga anti vanematele võimalus vanemahüvitist kolme aasta jooksul kuu kaupa katkestada ja taasalustada, siis uute muudatustega võib hüvitist kasutada päevade kaupa. Seega saab vanem näiteks lapse kõrvalt töötamist osaliselt jätkata, jagades vanemahüvitise pikema perioodi peale, või saavad mõlemad vanemad osalise tööajaga töötada ja vaheldumisi lapsega kodus olla.

Lapsevanematel on edaspidi võimalik kuni kahe kuu ulatuses samal ajal vanemahüvitist saada ja vanemapuhkusel olla. Sellisel juhul lüheneb vanemahüvitise maksmise koguperiood proportsionaalselt nende päevade võrra, mille eest vanemad said vanemahüvitist samal ajal. Enneaegselt sündinud laste vanematele ning kolmikute ja enamaarvuliste mitmike vanematele tehakse erisus ning vanemahüvitise maksmise koguperioodi ei vähendata rohkem kui 30 päeva. Sellega tagatakse neile peredele lapsega kodus olemise võimalus igal juhul kuni lapse vähemalt 18-kuuseks saamiseni.

Lapsendajapuhkuse ja lapsendaja vanemahüvitise tingimusi muudetakse nii, et puhkusele ja hüvitisele on õigus kõikidel lapsendajatel ja ka hoolduspere vanematel. Lapsendaja vanemahüvitis on 100% vanema varasemast sissetulekust. 70 päeva pikkust puhkust on võimalik kasutada kas ühes osas või päevade kaupa ja seda mõlema vanema või hoolduspere vanema vahel jagada. Varem oli lapsendamispuhkuse ja lapsendaja hüvitise õigus vaid alla 10-aastase lapse lapsendajatel ning see ei laienenud peredele, kes võtsid lapse enda perre kasvatada hoolduspere vanema lepingu alusel.

Mõlemal töises suhtes vanemal on muudatuste jõustumisel võimalik kasutada 10 tööpäeva ehk kahepeale kokku 20 tööpäeva tasustatud lapsepuhkust iga alla 9-aastase lapse kohta kuni lapse 9-aastaseks saamiseni. Puhkust on võimalik kasutada kas ühes osas või päevade kaupa. Lapsepuhkuse eest makstakse edaspidi hüvitist, mille suurus on 50% vanema varasemast sissetulekust, seejuures tagatakse vanematele vähemalt töötasu alammäära suuruses hüvitis. Lapsepuhkuse muudatustega lahendatakse senised kärgperedega seotud probleemid, sest mõlemale vanemale tekib oma individuaalne puhkuse ja hüvitise õigus.

Mullu detsembris võttis Riigikogu vastu seadusemuudatused, millega pikendatakse isapuhkus 30-päevaseks (jõustub 1.07.2020), muudetakse vanemahüvitisega samaaegse tulu teenimine paindlikumaks ning võimaldatakse hüvitise saamise peatamine ja taasalustamine kolme aasta jooksul. 

Alates 1. märtsist 2018 on vanemahüvitisega samaaegse tulu teenimine paindlikum ning vanemahüvitise maksmise ajal on võimalik teenida töist tulu kuni pool vanemahüvitise ülempiirist (2018. aastal 1545 eurot kalendrikuus), ilma et hüvitist vähendataks. Samuti hakkas kehtima ka kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetus, mis on 1000 eurot kuus ühele vanemale kuni laste 18-kuuseks saamiseni.

Erinevate vanemapuhkuste tasustamise põhimõtted ühtlustatakse ja edaspidi maksab kõiki vanemapuhkustega seotud hüvitisi sotsiaalkindlustusamet. «Peamine eesmärk on luua vanematele rohkem valikuvõimalusi, et iga pere saaks vanemapuhkusi ja -hüvitisi kasutada nii nagu selle konkreetse pere jaoks kõige paremini sobib. Iga pere teab ise kõige paremini, kas neil on vaja kombineerida töötamist ja lapsega koos olemist, vanemad soovivad ühiselt lapsega kodus olla või kasutada vanemahüvitist pikema aja jooksul päevade kaupa,» ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. 

«Lisaks lahendame ka vanematele sageli peavalu valmistanud lapsepuhkuse päevade jagamise, tagades edaspidi mõlemale vanemale 10 tööpäeva tasustatud lapsepuhkust kuni lapse 9-aastaseks saamiseni. Nii ei teki edaspidi segadust, kus üks vanem on lapsepuhkuse päevad juba ära kasutanud ning mõlemal vanemal on samaväärne võimalus lastega aega veeta,» lisas ta.