Värske Austraalia uuring tõi välja, et kõndimise kiiruse suurendamine aitab vähendada suremise riski, seda eriti täiskasvanud inimeste ja eakate puhul.
Teadlased leidsid viisi, kuidas kauem elada
7. juuni 2018, 20:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurimuse eesmärk oli välja selgitada, kas liikumiskiirus on seotud vähenenud riskiga surra vähki, südamehaigustesse või mingil muul põhjusel, kirjutab newsmax.com.
Teadlased analüüsisid 11 populatsioonipõhist küsitlust, mis tehti Inglismaal ja Šotimaal. Kokku analüüsiti 50 255 osaleja andmeid. Inimesed andsid oma liikumiskiirusest ise teada.
Võttes arvesse mõjutavaid tegureid, näiteks füüsilist aktiivsust ja selle intensiivsust, vanust, sugu ja kehamassiindeksit, avastasid teadlased, et keskmisel kiirusel kõndimine seostub 20 protsenti madalama suremise riskiga kui aeglasel kiirusel kõndimine. Kiiresti kõndimine vähendas seda riski lausa 24 protsenti.
Täpsemalt selgus, et keskmisel kiirusel kõndimist seostati 24 protsenti väiksema südamehaiguste riskiga kui aeglasel kiirusel kõndimist. Kiiresti liikudes vähenes seesama risk 21 protsenti.
Eriti kasulik on kiiremini liikumine vanemas eas inimestele. Üle 60-aastaste seas oli keskmisel kiirusel kõndijatel 46 protsenti väiksem risk surra südamehaigustesse ning kiiresti kõndijatel vähenes see risk lausa 53 protsenti.
«Kiireks kõndimise kiiruses peetakse üldiselt viit kuni seitset kilomeetrit tunnis, kuid see sõltub ka inimese füüsilisest vormist,» rääkis uuringu juhtivautor Emmanuel Stamatakis. Ta selgitas, et eriti mõistlik on liikuda kiiresti, kui inimesel pole võimalik pikalt kõndida. Kiirem kõnd paneb südame kiiremini tööle.
Samas ei leidnud teadlased mingisugust seost kõndimise kiiruse ja vähki suremise vahel.
Loe ajakirjast British Journal of Sports Medicine.