Kui kõhurasv kuhugi ei kao, võib põhjus peituda selle vitamiini puuduses

Maiken Mägi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Südame tervisele mõjub kõige halvemini kõhurasv.
Südame tervisele mõjub kõige halvemini kõhurasv. Foto: Craig Robinson / PantherMedia / Craig Robinson

Värske uuring avalikustab, et inimestel, kes on hädas rasva ladestumisega eelkõige kõhupiirkonda, on sagedamini organismis D-vitamiini puudus.

D-vitamiin on kehale hädavajalik – see võib kaitsta südamehaiguste eest, ennetada autoimmuunhaigusi, diabeeti ja vähki, tagab isegi luude tervise ning juuste ja küünte kasvu, kirjutab MedicalNewsToday. Oletatakse, et D-vitamiini puudus on maailmas vaikimisi kujunenud epideemiaks, hinnanguliselt ühel miljardil inimesel võib olla ebapiisav D-vitamiini tase.

Varemgi on leitud seoseid D-vitamiini nappuse ja ülekaalulisuse vahel. Amsterdami Vrije Ülikooli meditsiinikeskus võttis teadlase Rachida Rafiqu käe all luubi alla eelkõige kõhupiirkonna rasva ja D-vitamiini seose. Nad said tuhandete inimeste (vanuses 45-65) andmed Hollandi suurest rasvumiseuuringust ning uurisid nii inimeste üldist rasvaprotsenti, nahaalust rasvkudet, vistseraalset ehk kõhuümbruse elundeid ümbritsevat rasvkudet kui ka maksa rasvkudet. Sealjuures võeti arvesse ka seda, kas inimene suitsetas, tarbis alkoholi, kas tal oli kroonilisi haigusi, milline oli tema füüsilise aktiivsuse tase, mis rahvusest ta oli jm.

Naiste puhul avastati, et nii kõrget rasvaprotsenti kui ka kõhupiirkonna nahaalust rasvkudet sai seostada madalama D-vitamiini tasemega. Olulisem efekt oli sealjuures just kõhupiirkonna rasvkoel. Meestel leiti seos madala D-vitamiini taseme ning liigse maksa rasvkoe ja kõhupiirkonna rasvkoe vahel. Mõlema soo puhul võib öelda, et mida rohkem kõhurasva, seda madalam oli neil inimestel D-vitamiini tase.

«Tugev seos suurema kõhurasva osakaalu ning madala D-vitamiini taseme vahel näitab, et suurema taljejoonega inimestel on kõrgem oht vitamiinipuuduse tekkeks ning nad peaksid laskma enda D-vitamiini taset kontrollida,» selgitas Rafiq.

Järgmisena tuleb välja selgitada, miks selline seos eksisteerib. Kas vitamiinipuudus põhjustab selle, et rasva talletatakse kõhupiirkonnas või tekitab just rasvkoe hulk vitamiininappuse? Rafiqu sõnul ei saa hetkel välja tuua, kumb on siinkohal põhjuseks, kumb tagajärjeks. Ta kaldub arvama, et pigem mõjutab D-vitamiini tase seda, kuidas organismis rasva ladustatakse, ent selle seose kinnitamine nõuab veel teadustööd.

Küll aga tuleks D-vitamiini taset jälgida nii neil, kes on liigse kõhurasvaga hädas kui ka neil, kel veel otseselt probleeme pole. Kuna D-vitamiini roll organismis on suurem kui vaid rasvaga seonduv, on igatahes organismile kasulik, et D-vitamiini varusid oleks küllaldaselt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles