Rasva ja süsivesikute kooslus lollitab aju ja paneb üle sööma

Toidud, milles on kombineeritud rasv ja töödeldud süsivesikud stimuleerisid aju isegi siis, kui inimesed väitsid, et neile ei meeldinud soovitud toit rohkem kui mõni muu.

FOTO: Leung Cho Pan / PantherMedia / Leung Cho Pan

Toidud, milles on rasvad ja süsivesikud ajavad aju «lühisesse», sest pakuvad suuremat heaolutunnet, kui road, kus on üks koostisosa eraldi.

Tänapäevased töödeldud toidud, nagu pitsa, burgerid ja pasta rammusate kastmetega käivitavad meie aju viisil, mida looduslik toit kunagi ei suudaks, vahendab NBC News

Kasutades reaalajas ajupilte, usuvad Yale´i teadlased, et suudavad selgitada, miks nii paljud inimesed on ülekaalulised ja söövad isegi siis, kui pole näljased. 

«Seal ei ole midagi pistmist meeldimisega, inimesed ei ole ise teadlikud, miks nad selliseid toite tahavad» sõnas Yale´i ülikooli uurija Dana Small. Tema sõnul on mõnedele toitudele raskem vastu panna.

«Näitasime esimest korda, et toidud, mis sisaldavad nii rasva kui ka süsivesikuid tekitavad suurema preemiatunde kui need, mis sisaldavad ainult rasva või süsivesikuid,» sõnas Small ajakirjas Cell Metabolism. 

Teadlased kasutasid 206 vabatahtlikku ja andsid neile väikse, kuni 10-dollarise rahasumma, et näha, kui palju nad oleks valmis suupistete eest maksma. Samuti palusid nad vabatahtlikel valida 39 toidu seast oma lemmikud. Vabatahtlikud istusid menüüd vaadates funktsionaalse magnetresonantstomograafia (MRT) masinas ning nende ajutegevust sai reaalajas jälgida.

Mõned toidud koosnesid peamiselt rasvast, nagu juustukuubikud. Teised olid enamjaolt süsivesikud, näiteks sai või kommid. Osades toitudes olid aga kombineeritud töödeldud süsivesikud ja rasv, näiteks šokolaaditükkidega küpsised.

Vabatahtlike ajusid vaadeldi, kui nad otsustasid, kui palju nad oleks valmis igale suupistele kulutama. Osalejad maksaksid rohkem rasva ja süsivesikuid sisaldavate toitude eest, võrreldes tuttavate, meeldivate ja kaloririkaste rasva ja süsivesikuid sisaldavate suupistetega.

Kõige aktiivsemalt töötasid nende hinnangute andmisel aju juttkeha ja mediodorsaalne taalamus. uuring näitas, et tänapäevased töödeldud mõjutavad meie füsioloogiat teisiti kui nö päristoit. «Sellised toidud võivad segadusse ajada aju, mis arenes ajal, mil inimesed pidid ise toitu otsima ning sõid harva erinevaid toite koos,» rääkis Small. 

Kaasaegses toidus esinevad toitained sellistes kogustes ja kombinatsioonides, mis looduses võimalik ei ole. Meie esivanemate toit koosnes põhiliselt taimedest ja toorest lihast ning looduslikku vastet näiteks sõõrikule või burgerile, ei leidu, sõnas Small. Rasva ja süsivesikute kombineerimine toidus võib tema sõnul aju tänumehhanismi sarnaselt narkootikumidele ülestimuleerida.