:format(webp)/nginx/o/2020/07/02/13185122t1h76d1.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2016/02/26/5097945t1h9e5c.jpg)
Taimetoit pole kallis ega ebatervislik, nagu on selle kohta levinud müüdid, kinnitas Medicumi perearstikeskuse tohter Marta Velgan tänases Kuku raadio saates «Patsiendiminutid».
Veganist perearst: Eestis ei ole veganitel kellegi jutule minna (5)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Velgan hakkas taimetoitlaseks eetilistel põhjustel poolteist aastat tagasi, ka enne seda sõi ta liha harva. Ta tõdes, et otsus tekitas esialgu lähedastes arusaamatust, kuid halvasti pole keegi öelnud.
«Muutused on olnud vaid positiivsed - nahk ja juuksed lähevad ilusamaks, kehakaal ei kõigu, olen jätkuvalt terve ja elurõõmus inimene,» sõnas ta. Velgan lisas, et pigem teevad ka lähedased nüüd söömise kohta teadlikumaid otsuseid.
Peamised põhjused, miks inimesed taimetoidu poole pöörduvad, on soov kaalust alla võtta, tervist parandada ning keskkonda ja loomi hoida. Erinevalt levinud arvamusest on ka veganitel võimalik lihast kasvatada ja tippsporti teha. «USA-s on kulturistide seas palju veganeid, samuti kestvussportlaste hulgas. Eesti kohta mul andmeid ei ole,» rääkis Velgan.
Samuti on puhas müüt see, et veganlus on kallis. Perearst kinnitas, et juurviljad on Eestis ikkagi suhteliselt odavad, samuti oad ja kaunviljad. «Pigem on probleem selles, et lihtsam on pärast tööpäeva valmistoit kaasa haarata kui kaalikat ja porgandit puhastama hakata,» lisas ta. Taimetoitlastele soovitatakse ülemaailmselt juurde võtta B12-vitamiini, Eesti kliimas ka D-vitamiini, aga viimane on vajalik ka segatoidulistele. Oluline on süüa nii täisteravilja, kaunvilju, juurvilja, puuvilja, pähkleid, seemneid kui rohelist.
Kuigi erinevates ühiskondades määratletakse isemoodi, kellele veganlus sobib, on Velgan veendunud, et kõigile. Küll aga on vaja selleks teadmisi. Näiteks Soomes on laste puhul taimetoidu söömine soositud, kuid selle toimimiseks on loodud selge süsteem - käima peab toitumisnõustaja juures, kes vaatab menüü üle ja kontrollib vanemate teadmisi.
«Eestis ei ole veganitel kuhugi minna. Meil ei ole piisavalt arste, kellel oleks infot. Toitumisnõustamine omakorda on tervishoiust eraldiseisev. Uuring ütleb lausa, et veganid umbusaldavad arste, sest nad ei julge küsida ja oma valikust rääkida,» nentis Velgan.
Grillihooaeg on täies hoos, kuid samas on praegu parim aeg kõigest värskest põnevaid toite katsetada ja nii oma keha kergemaga hellitada.
Kuula raadiosaadet siit.