:format(webp)/nginx/o/2016/06/27/5552653t1hc26f.jpg)
Tiheda rinnakoega naistel on suurem rinnavähirisk, kinnitasid Norra teadlased 100 000 naist hõlmanud uuringuga
Teadlased vaatasid rohkem kui 300 000 rinnauuringu pilti. Tiheda rinnakoega naisi kutsuti rohkem uuringule tagasi ning neilt võeti rohkem koeproove, vahendab Medical News Today. Neil leitakse suurema tõenäosusega uuringul ja uuringutevahelisel ajal rinnavähki, kui vähem tiheda rinnakoega naistel.
Tihedat rinnakude on sõeluuringutel keerulisem kontrollida, sest tihe kude ilmneb mammogrammi pildil valgena. Samamoodi paistavad rinnapildil ka kasvajad. Tihe kude võib seetõttu vähkkasvajaid varjata.
Eestis sõeluuritakse praegu 50–69-aastaseid ravikindlustatud naisi. Tallinnas on mitu rinnakabinetti: Põhja-Eesti regionaalhaiglas, Ida-Tallinna keskhaiglas, Rinnakliinikus Mammograaf. Sinna saab pöörduda ka ilma saatekirjata ja tasuta ning igas vanuses, rääkis Põhja-Eesti regionaalhaigla onkoloog Riina Kütner Postimehele.
Tema hinnangul peaksid rinnavähi varajasele kontrollile mõtlema need, kellel on suguvõsas rinnavähki ja munasarjavähki olnud. «Isegi kui BRCA mutatsiooni ei leita, on olemas ka teatud perekondlik kõrgem risk,» rääkis onkoloog.
Sellistel juhtudel soovitab Kütner alustada kontrolli umbes 25. eluaastast. Alguses tehakse seda ultraheliga, sest noorte naiste rinnakude on nii tihe, et mammograafiaga ei saa piisavalt informatsiooni. BRCA mutatsioonide tuvastamisel lisatakse ka rindade magnetuuring. Väga tähtis on arsti sõnul ka enesevaatlus, näiteks peale menstruatsiooni rindade kontrollimine ja muutuste märkamine.
Enamasti põhjustab naistele muret rindade valu, kuid see ei viita tavaliselt mingile haigusele. Umbes 75 protsendil naistest valutavad rinnad aeg-ajalt ja see tuleb Kütneri sõnul enamasti hormonaalsest kõikumisest. Kindlasti tuleks tähelepanu pöörata erinevatele muutustele: tihedamale või kõvemale rinnakoele.