Neli inimest haigestus kitse toorpiima juues puukentsefaliiti

Kitsepiim. Foto: Panther Media/Scanpix

Juunikuus registreeriti neli puukentsefaliiti haigestumist, kus nakatumine toimus pärast kitse toorpiima söögiks tarvitamist.

«Kui enamasti toimub puukentsefaliiti nakatumine puugihammustuse järel, siis pole harvad juhtumid, kus inimesed saavad raske haiguse entsefaliiti haigestunud kitsepiima joomise või sellest piimast valmistatud toodete tarbimise järel,» selgitas terviseameti  epidemioloogilise valmisoleku büroo juhataja Irina Dontšenko.

Eestis on registreeritud 2010. aastal üks, 2011. aastal kaks, 2015. aastal üks ning tänavu neli sel viisil toimunud haigestumise juhtu.

Haigelt loomalt saadud piima tarbimine võib põhjustada ka suuremaid puhanguid. Selline olukord meenus Dontšenkole 2005. aastast, kui Tallinnas haigestus puukentsefaliiti 37 inimest, kes kõik jõid ühes kaubanduskeskuses pakutut toorest kitsepiima. Maailmas on registreeritud juhtumeid, kus inimesed on haigestunud ka viirust sisaldava lehmapiima tarvitamise järel, kuid seda tuleb ette harvem.

• Loe puugihaigustest rohkem siit: Puuk võib märkamatult raskesti haigeks teha

Terviseamet tuletab meelde, et puukentsefaliidi haigestumise ennetamiseks on kõige tõhusamaks meetmeks vaktsineerimine. Vaktsineerimisega võib alustada aastaringselt. Oluline on teada, et puukentsefaliidi vastane vaktsineerimine koosneb kolmest süstist: kaks esimest üheks hooajaks piisava immuunsuse andvat süsti tehakse 1–3-kuulise vahega, kolmas kuni aasta hiljem. Edasi on kaitset vaja iga 3-5 aasta tagant kordussüstiga uuendada. 

Vaktsineerimata inimestel tuleb haigestumise ennetamiseks looduses kanda puukide eest kaitsvat rõivastust, kasutada puuke peletavaid vahendeid ja tarbida ainult kuumtöödeldud või pastöriseeritud piima või piimast valmistatud tooteid.

Sel aastal on terviseamet registreerinud kokku 17 puukentsefaliiti ja 418 puukborrelioosi haigusjuhtu. Borrelioosi vaktsineerimise teel ennetada ei saa.