Uuring: puhkuse ergas järelmõju vaibub juba kolmandaks tööpäevaks

Puhkus ja töö

FOTO: Panther Media/Scanpix

Kui inimene puhkuselt tööle naaseb, teeb ta seda üldjuhul rohkema energia ja motivatsiooniga. Kahjuks kestab see mõju vaid keskmiselt kolm tööpäeva, juhul kui töökeskkond on stressirohke.

Ameerika psühholoogide assotsiatsooni (APA) küsitlusest 1500 palgatöötaja seas selgus, et 68 protsenti neist naasis puhkuselt tööle värske ning motiveerituna, vahendab Daily Mail. 57 protsenti tunnistas, et stressitase oli puhkuselt naastes langenud ning motivatsioon tõusnud, 66 protsenti avaldas, et nad on justkui leidnud uue energia.

«Inimesed vajavad aega iseendale, et taastuda stressist ning ennetada läbipõlemist,» tõdes APA organisatsioonikäitumise keskuse liige dr David Ballard. Siiski ei taga iga ettevõte oma töötajatele isegi seda võimalust, et nad saaksid piisaval hulgal puhkust ega peaks puhkuse ajal tööülesannetega tegelema. Sel juhul vähenevad ka puhkuse tervistedendavad omadused. Vaid 41 protsenti vastanuist kinnitas, et firma suhtub puhkusepäevade võtmisse hästi ning 38 protsenti vastas, et nende ülemus soosib töötajate puhkamist.

Isegi kui töötajad lõpuks võtsid puhkuse, tegi peaaegu kolmandik neist ikkagi puhkuse ajalgi rohkem tööd, kui nad olid plaaninud. Iga viies aga tunnistas, et nad muretsesid puhkuse ajal töö pärast väga. 40 protsenti tunnistas, et nad tunnevad tööle naasmise ees suurt hirmu, kuna neid võib siis ees oodata väga kiire ja raske aeg. Seepärast haihtusid ka kõik puhkusest tingitud head tervisemõjud juba kolmandaks tööpäevaks pärast puhkust.

Dr Ballard nentis, et mitte miski sellisest statistikast ei viita tervisesõbralikule töökeskkonnale. «Töötajad ei peaks lootma, et väike puhkus tasakaalustab stressirohket tööd. Ennekõike peab tegelema ettevõttes stressi põhjustavate teguritega ning edendama tervistavat töökeskkonda. Vastasel juhul on puhkuse hea mõju väike. Kui suur stressitase tuleb tagasi kohe pärast puhkuselt naasmist, on see halb nii töötajatele endile kui ettevõttele,» selgitas ta.

Töötaja võimekuses mängivad rolli nii töökeskkond, ettevõtte toetav töökultuur, võimalus puhkepäevi võtta ning tagada töö ja eraelu vaheline tasakaal. Psühholoog pani tööandjatele südamele, et paljuski sõltub see neist, et töötaja saaks teha tervist mitte kahjustavat tööd.

Tööstress mitte ainult ei kahjusta töövõimet, vaid ka halvendab üldiselt nii vaimset kui füüsilist tervist. Kui aga töökeskkond on tervisesõbralik ning puhkust on võimalik välja võtta endale sobival ajal ja hulgal, siis piisab juba sellest vaimse tervise hoidmiseks, edastas APA. Psühholoogid võrdlevad töötaja produktiivsust justkui heade ja halbade bakteritega. Mõlemad on nakkavad ning kui näiteks üks töötaja tunneb end nördinud ja tujutuna, kipub levima selline trend ka teiste kolleegide seas. Töötajate seas leviv positiivne suhtumine hoiab aga motivatsiooni ning ennetab tervisehädasid.

Tagasi üles