/nginx/o/2020/09/07/13331202t1hf4a0.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/07/04/7956154t1h5f4a.jpg)
Eestimaalaste teadlikkus folaatide olulisusest on üsna madal, kuigi võib oletada, et nende defitsiit on meie toidulauda arvestades suur, kirjutab TTÜ toitumisinstituudi emeriitdotsent Tiiu Liebert.
Toitumisteadlane selgitab: miks on folaadid rasedale üliolulised?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Folaadid ja foolhape on vitamiin B9 kaks eri vormi. Folaadid on üldnimetus, mida kasutatakse sarnaste omadustega ainete kohta, mis esinevad toiduainetes naturaalselt. Folaadid isoleeriti esmakordselt spinatilehtedest ligi 90 aastat tagasi. Foolhape on aga vitamiin B9 sünteetiline vorm, mis on toidulisand ja mida kasutatakse toiduainete rikastamiseks.
Toitumissoovitused ja parimad allikad
Toitumissoovituste kohaselt tuleks saada päevas 300 ug folaate, noored naised (18-30-aastased) 400 ug, rasedad ja rinnaga toitvad emad aga 500 ug. Ohutu tarbimise ülempiir on 1 mg päevas. Toiduga ületarbimise ohtu ei ole.
Parimad folaatide allikad on lehtköögiviljad (seller, spinat, petersell jm), herned, oad, paprika, idud, marjad, munakollane, veisemaks jt. Kahjuks on folaadid väga ebastabiilsed. Isegi mõni tund hakitud lehtköögivilja toatemperatuuril säilitamisel hävib suur osa folaatidest ja köögiviljade keetmisel isegi 90 protsenti.
Arvatakse, et vitamiin B9 defitsiit on kõige levinum vitamiinide defitsiit maailmas. Ida-Soome Ülikooli uurimuste kohaselt on Soomes folaatide defitsiit laialt levinud, mistõttu suureneb südame-vereringehaiguste ja depressioonirisk. Soome naised saavad keskmiselt 234 ja mehed 270 ug folaate päevas. Kuna Eestis süüakse köögivilju ja marju vähem kui Soomes, võib meil folaatide defitsiit olla palju suurem.
Lootele üliolulised folaadid
Folaadid on vajalikud kõigile, kuna nad osalevad punaliblede valmimise protsessis ja rakkude taastootmises, parandavad aju tööd ning toimivad justkui antidepressantidena. Eriti olulised on folaadid rasedatele ning tegelikult juba enne raseduse algust, et tagada lapse normaalne areng. Raseduse esimene kuu on ülioluline, kuna siis toimub rakkude kiire paljunemine ja kasv, mis on tähtis loote normaalseks arenguks - siis kujunevad pea- ja seljaaju ning nende luulised katted ning teiste organsüsteemide alged.
/nginx/o/2018/07/04/7954479t1h8b27.jpg)
1960. aastal seostasid teadlased esmakordselt folaatide puudust neuraaltorudefektiga (spina bifida ehk seljaaju väljasopistus). Spina bifidat loetakse harvaesinevaks haiguseks, sest enamik sellise väärarenguga loodetest hukkub. Euroopas sünnib igal aastal ligi 4500 last selle arenguanomaaliaga, Eestis 4–6.
Põhja-Ameerikas esineb spina bifidat kõige vähem, Aasias kõige rohkem. USA ja Kanada olid esimesed maad, kus hakati rikastama toiduaineid foolhappega. Praegu rikastatakse toiduaineid ligi 70 riigis, kuid seda vaid vähestes Aasia ja Euroopa maades. Samas võib meie kauplustest leida nii kodumaiseid kui ka imporditud foolhappega rikastatud toiduaineid, eeskätt teraviljahelbeid, müslibatoone, aga ka jogurteid, desserte ja margariine.
Nii naistele kui ka meestele soovitatakse raseduse planeerimisel foolhapet sisaldavaid toidulisandeid, kuna see tõstab fertiilsust. Naisel soovitatakse tarbida neid ka raseduse ajal (eriti esimesel kuul), lisaks süüa folaadirikkaid toite. Foolhape aitab loodet kaitsta ka juhul, kui ema jääb raseduse ajal haigeks või võtab ravimeid. Foolhappelisandite raseduseaegset kasutamist on seostatud ka laste närvisüsteemi parema arengu ja õppeedukusega.