Noorte vähene uni võib tekitada terve rea tervisehädasid

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

FOTO: Antonio Guillen Fernández / PantherMedia / Antonio Guillen Fernández

Teismelised saavad vähem magada kui neile eelnevate generatsioonide esindajad ning see võib muuhulgas tõsta südamehaiguste esinemise tõenäosust täiskasvanueas.

Teismeliste unekvaliteet on vähenenud lausa viimase 20 aasta jooksul, kirjutab Harvardi Ülikooli terviseblogi. Vaevu pooled neist saavad magada rohkem kui seitse tundi, sealjuures hilisteismelised magavad vähem kui nooremad. Kasvueas noortele soovitatakse aga vähemalt kaheksa ning isegi kuni kümme tundi kosutavat und.

Napp uni on halb mitmetel põhjustel. Kui saame vähe magada, oleme tujukamad, meie reaktsioonikiirus on aeglasem, õppimisvõime vaevalisem ning kõik see mõjutab nii vaimset tervist kui ka füüsilist vormi.

Meditsiiniajakirjas Pediatrics äsja avaldatud uuringus vaatlesid teadlased 829 noore (vanus 12-16 eluaastat) uneharjumusi. Selgus, et kolmandik magab öösel alla seitsme tunni ning pooled magavad sügavat und vähem kui 85 protsendil kogu uneajast. Neil, kes magasid vähe või halvasti, olid kõrgemad ainevahetusega seotud terviseriskid. Neil oli rohkem kõhuorganeid ümbritsevat rasva, kõrgem vererõhk, samuti suurenenud insuliiniresistentsus, mis tõstab diabeeti haigetumise ohtu. Kehva unega noortel on suurem tõenäosus magamatuse tõttu sattuda õnnetustesse ning neil võib tekkida depressioon, täiskasvanuna ohustab neid aga kõrgem südamehaiguste risk.

Kahtlemata raskendab magamatus ka noorte põhitööd ehk koolis õppimist. Teadlased usuvad, et üheks magamatuse põhjuseks on nutiseadmed, mille sinised ekraanid hoiavad aju erksana ning häirivad und. Et noorte tervist hoida, tuleb teha vanematel olulisi samme, mitte pelgalt eeldada, et küll teismelised hakkama saavad.

Arstid soovitavad vanematel teha reegli, et tund aega enne magamaminekut nutiseadmeid enam ei kasuta. Hea nipp on panna seade teise tuppa laadima, mitte seda magamistuppa kaasa võtta. Et telefonis vilkuvad teavitused ahvatlusi ei tekitaks, tuleb telefon panna hõivatud seadistusele, mis vaigistab kõik teavitused peale äratuskella.  Ideaalis võiks lastele kohandada magamaminekuaja selliselt, et ärkamine oleks 8-10 tunni pärast.

Lapsele tuleb olla toeks ning näiteks kaardistada tema päev, et aru saada, miks magamaminek nii hiliseks lükkub. Kui kodutööd, hobid ja kohustused võtavad selliselt aega, et kaheksat unetundi pole võimalik täis saada, tuleb mingi hobi arvelt kompromisse leida. Nii noore füüsiline kui ka vaimne tervis peab olema olulisem kui misiganes hobi või kohustus, mis nende uneaega röövib.

Tagasi üles