Tervisenõu: miks tekib vitamiinipuudus?

Vitamiinide ja mineraalainete piisavus tagab korraliku rakutasandi ja närvisüsteemi toimimise. Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Järjest rohkem on hakatud süsivesikute, valkude ja rasvade kõrval rääkima vitamiinide ja mineraalainete olulisusest, kirjutab Med24. Alati aga nende külluse tagamiseks tervislikust toidust ning toidulisanditest ei piisa, vaid on muidki tegureid, mis nende imendumist mõjutavad.

Vitamiinidest ja mineraalainetest kirjutavad Synlabi laboriarstid Anneli Raave-Sepp, Meeli Glükmann ja Kaido Beljaev:

Inimese organismis ei ole mikrotoitainete suuri varusid ja organism ei tooda ühtki mineraalainet ega enamikke vitamiine. Inimorganism suudab teatud tingimustes toota D3-vitamiini ja koensüümi Q10. Parim mikrotoitainete allikas on mitmekesine ja täisväärtuslik toit. 

Ideaaltingimustes, kus inimene on terve, elab ja sööb tervislikult, ei tohiks tal vitamiinide ja mineraalainete defitsiiti tekkida ja ta ei vaja vastavaid preparaate. Kahjuks on ideaaltingimusi keeruline tagada ja seetõttu on olemas oht mikrotoitainete defitsiidi tekkeks. Kui mingil põhjusel ongi tekkinud defitsiit, siis selle likvideerimiseks on vaja tarbida vastavat preparaati. Toitumine tuleb viia õigetele alustele, aga see ei pruugi olla piisav juba tekkinud defitsiidi likvideerimiseks. Samas võib ka põhjuseta pikaajaline preparaatide kasutamine osutuda organismile kahjulikuks.

Mikrotoitainete vajadus sõltub soost, vanusest, elustiilist, kaasuvatest haigustest, ravimite tarvitamisest jne. Saamine sõltub mikrotoitainete sisaldusest tarbitavas toidus (aga ka preparaadis), millise ühendina vitamiin/mineraalaine toidus esineb, kas seedetrakt suudab vastavast ühendist vajaliku aine kätte saada. 

Mikrotoitainete omastamiseks on oluline ainete vahekord toidus ja organismis ning soodustavate või takistavate tegurite olemasolu. Näiteks kaltsiumi imendumist soodustab piisava magneesiumi olemasolu toidus, takistavad aga oksaalhape (leidub šokolaadis, spinatis), fütaat (leidub teraviljades), östrogeenipreparaatide, aspiriini tarvitamine. Kaltsiumi ainevahetuses on tähtsus piisaval D-vitamiini tasemel. 

Raua imendumist soodustab C-vitamiini rohkus toidus ja happeline keskkond, takistab aga kaltsiumi liig. A-vitamiini omastamist soodustab piisav kaltsiumi, tsingi, E-vitamiini sisaldus, takistab liigne rauasisaldus. B-grupi vitamiinid on üksteise toimet toetavad. Näiteid soodustavatest ja takistavatest teguritest saab tuua kõikide vitamiinide ja mineraalainete kohta. 

Defitsiidi põhjused on ühekülgne toit (dieedi, psüühikahäirete tõttu), suurenenud vajadus ja ebapiisav tarbimine, seedimis- ja imendumishäired, kaasuvad haigused (näiteks diabeetikutel on oht vitamiin B1- ja A-defitsiidiks; südamehaigused võivad olla seotud Q10 defitsiidiga), osa ravimeid (diabeediravimite toimel võib kujuneda B-grupi vitamiinide defitsiit, laia toimespektriga antibiootikumide kasutamine võib põhjustada soole mikrofloora tasakaalu häirumisest K-vitamiini defitsiidi, suukaudsete rasestumisvastaste preparaatide kasutamine E-vitamiini defitsiidi jm), suurenenud kadu neerude kaudu (alkoholi, kohvi/teega liialdamine), seedetrakti kaudu (lahtistite kasutamine või krooniline kõhulahtisus) või higiga (suurel füüsilisel aktiivsusel).

Vitamiinide ja mineraalainete piisavaks saamiseks tuleks süüa nii loomset kui ka taimset toitu. Mingi toiduainegrupi väljajätmisel menüüst tuleb hoolega jälgida, et sellega ei kaasneks mikrotoitainete defitsiiti.

Loe vitamiinidest ja mineraalainetest pikemalt Med24 portaalist.