/nginx/o/2014/12/12/3601955t1hb0af.jpg)
/nginx/o/2008/11/20/95651t1h508e.jpg)
Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa tellitud uuringust «Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2008» selgus, et suure osa Eesti elanike tervisekäitumine on aastaga paranenud.
Eestimaalaste tervisekäitumine paraneb
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimase 12 kuu jooksul on oma eluviise tervislikumaks muutnud 42 protsenti elanikest: näiteks toitumist muutes, kehalist aktiivsust suurendades, suitsetamist ja alkoholi tarvitamist piirates jne.
Aasta tagasi oli vastav näitaja 6 protsendipunkti võrra väiksem.
Peamiselt on oma eluviise tervislikumaks muudetud läbi uute toitumisharjumuste. 37 protsenti vastanutest ei ole oma eluviise tervislikumaks muutnud, kuna nende eluviisid on juba tervislikud.
Eesti Haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilov ütles täna uuringutulemuste esitlusel, et inimeste tervisekäitumise muutumine teeb talle head meelt. Danilovi sõnul on suure panuse inimeste terviseteadlikkuse suurendamisse andnud meedia, samuti ka sotsiaalministeerium.
«Mulle meeldib see, et meie töö ennetuse alal on päris häid tulemusi andnud,» lisas Danilov emakakaela ja rinnavähi sõeluuringutest rääkides.
Ka sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Ivi Normeti sõnul näitab muutus inimeste tervisekäitumises, et ministeeriumi pikaajaline töö tervise edendamisel kannab vilja.
«Juulis valitsuses kinnitatud rahvastiku tervise arengukava peaks aitama meie tegevusi tervise hoidmisel ja parandamisel veelgi enam teadvustada,» märkis ta.
Kroonilised haigused kolmandikul elanikkonnast
Ligikaudu pooled 15-74-aastastest elanikest hindavad oma terviseseisundit väga heaks või heaks. Kroonilisi haigusi põeb ligikaudu kolmandik elanikkonnast.
Neist 87 protsenti leiab, et haigus on piiranud nende igapäevaelu, 13 protsenti aga leiab, et haigus ei häiri igapäevaelu. Mõnevõrra vähem segab krooniline haigus kõrgharidusega elanike ning Tallinna ja Lääne-Eesti elanike igapäevaelu.
Viimase 12 kuu jooksul on arstide juures käinud 75 protsenti elanikkonnast. Kõige rohkem on külastatud perearsti (70 protsenti), hambaarsti juures on käinud 49 protsenti ning eriarsti poole on pöördunud 45 protsenti. Mitte ühegi arsti juures pole viimase 12 kuu jooksul käinud 15 protsenti elanikkonnast.
Viimase 24 kuu jooksul on vähemalt ühe ööpäeva haiglas uuringutel või ravil viibinud 18 protsenti 15-74-aastastest elanikest.
Erakorralise meditsiini osakonnaga või traumapunktiga on viimase 12 kuu jooksul kokku puutunud 17 protsenti elanikest. Neist enamiku puhul oli põhjuseks ootamatu trauma või haigestumine. Kaks kolmandikku EMO või traumapunktiga kokkupuutunutest hindab sealset ooteaega lühikeseks.
Viimase 2 aasta jooksul on endale või oma pereliikmele kiirabi kutsunud 27 protsenti elanikest. Kõige sagedamini tehti seda tõsise haigestumise korral õhtul või öösel abi saamiseks.
Retseptiravimeid on viimase 12 kuu jooksul ostnud 62 protsenti elanikest. Ravimite väljakirjutamise ja väljaostmise korda tervikuna hindab positiivselt 73 protsenti elanikest ning apteegist väljaostmise korraldust peab pigem heaks või väga heaks 79 protsenti.
Võimalust valida apteegis endale sobiva hinnaga ravim peab üldiselt oluliseks või väga oluliseks kaks kolmandikku elanikest.