Mis võib juhtuda, kui keha kannatab vedelikupuuduse all?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Kõige rohkem mõjutas vedelikupuudus inimeste koordinatsiooni, probleemilahenduse ja tähelepanuvõimet.

FOTO: Antonio Guillen Fernández / PantherMedia / Antonio Guillen Fernández

Kuumade ilmadega võib kergesti tekkida vedelikukaotus. Kui keha ei saa piisavalt vett, siis mõjutab see nii füüsilisi võimeid kui ka näiteks koordinatsiooni. 

Paar tundi söömata ja joomata olemine palava ilmaga ei põhjusta mitte ainult füüsiliste võimete langust, vaid segab ka keskendumisvõimet, kirjutab portaal Health Line.Kõige rohkem mõjutas vedelikupuudus inimeste probleemilahendamise oskusi, koordinatsiooni ja tähelepanuvõimet. Kõige vähem mõjutas see reageerimiskiirust, selgus Atlanta Tehnoloogia instituudi poolt avaldatud uuringust.

Teadlased uurisid, kuidas kuumus mõjutab kognitiivseid oskusi. Uuringus osales 413 inimest, kes tegid erinevaid ülesandeid, mis testisid nende koordinatsiooni, keskendumis- ja reaktsioonivõimeid.

Ülesannetel, kus pidi kasutama tähelepanu, langes osalejate võimekus kõige rohkem. Iga korraga, mil osalejad olid aina enam vedelikupuuduses, tegid nad rohkem vigu, eriti just keskendumist nõudvate ülesannete puhul. Kõige halvemad olid ülesannete tulemused, kus üks ja sama tegevus kordus, nagu näiteks kindla kombinatsiooni vajutamine klaviatuuril mõne minuti vältel. Seepärast paneb vedelikupuudus näiteks töötava või autoga sõitva inimese ohtu, kuna tähelepanuvõime on vägagi häiritud.

Kuidas ära tunda vedelikupuudust

Esmasteks vedelikupuuduse sümptomiteks on janu, pearinglus, peavalu ja iiveldus. Kui juba hakkavad tekkima kuumakrambid, siis on tegu tõsise vedelikupuudusega.

Enamasti saab vedelikupuudust leevendada koduste vahenditega, kuid vahel peab siiski abi saamiseks pöörduma arsti poole. Suurem risk oht vedelikupuuduse tekkimiseks on lastel ja vanuritel. Kuumade ilmadega peab jälgima, et nad tarbiksid piisavas koguses vett ega oleks pikka aega päikese käes.

Vee joomine on väga oluline, kuid liigne vee tarbimine võib kaasa tuua terviseprobleeme. Näiteks hüponatreemiat ehk olukorda, mil vere naatriumisisaldus langeb liiga madalaks. Äärmuslikel juhtudel võib see tekitada aju turset ja isegi krambihooge.

Kaks kõige tõhusamat viisi, kuidas vedelikupuudust ära hoida, on söömine ning piisavas koguses vee joomine. Ka füüsiliselt aktiivne eluviis on oluline. Kuumadel suvepäevadel on targem sporti teha kas hommikul või õhtul, kui päike ei ole enam nii intensiivne. Hea oleks kanda sportimisel heledaid riideid ja mütsi.

Kui palju vett peaks päevas jooma

Keskmiselt vajab inimene 28-35 milliliitrit vett iga kehakaalu kilogrammi kohta. Näiteks 60 kilogrammi kaaluv inimene vajab päevas umbes 2,4 liitrit vett. Ent kindlaid reegleid siiski ei ole – vajadus sõltub vanusest, soost, füüsilisest aktiivsusest ja kliimast, kirjutab Postimees.

Tagasi üles