Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Kas janu kustutab paremini mullivesi või gaasideta vesi?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tavaline vesi ja gaseeritud vesi on sama vedelikku väärtusega.
Tavaline vesi ja gaseeritud vesi on sama vedelikku väärtusega. Foto: Z Jan / PantherMedia / Z Jan

Gaseeritud ning magustatud vesi võib mõneti tekitada skeptilisust, sest rõhutatakse ometi, et parim valik olevat tavaline (kraani)vesi. Kas sel on tõepõhi all või mitte?

Öeldakse, et päeva jooksul peaks ära jooma kaheksa klaasi vett, et saaksid oma vedelikunormi täidetud. Mitte igaüks pole aga veejoomisest vaimustatud ning tegelikult saame üsna palju vedelikke kätte näiteks puu- ja köögiviljadest ning muudest igapäevastest toitudest, mis sisaldavad üsna suures koguses vett, kirjutab portaal CNN Health.

Samas on veejoomine ikkagi oluline ning eriti just kuumadel suvepäevadel, et ennetada vedelikupuuduse teket. Mõnes võib kahtlusi tekitada see, kas gaasiga ja suhkruga rikastatud vesi on ikka mõistlik valik janu kustutamiseks. Hea uudis on see, et tavaline vesi ning maitsestatud ja maitsestamata gaseeritud vesi on sama vedelikuväärtusega. 

St. Andrewsi Ülikooli professor Ronald Maughan uuris erinevaid jooke ja nende vedelikuväärtust ning võrdles omavahel tavalist vett, gaseeritud vett, piima, koolasid, mahla ja kohvi. Kahtlemata on tavalisel veel ja gaseeritud veel sama baaskoostisosa ja teoreetiliselt on need mõlemad sama vedelikusisaldusega. Vahe on aga selles, kui palju keegi jaksab vett tarbida. Osadele on kergem juua mullidega või maitsestatud vett. Teised jällegi ütlevad, et kõht saab mulliveest kiiresti täis ja tekivad ebamugavad puhitused.

Selgus, et veel, kuhu on lisatud mineraalaineid, võib vedelikuväärtus olla suurem kui tavalisel veel. Mineraalvees leidub soolasid, mis aitavad vedelikel kehas püsida ning nii ei teki vedelikupuudust, sõnas Maughan. Tavalist ja mineraalvett on samas palju kergem omastada kui muid jooke. Kui mõelda kooladele ja mahladele, mis sisaldavad suhkruid ning piimale, milles leidub rasvu, siis nende seedimine on raskem ning need võivad veidi aeglustada mao tegevust. 

Sportimisel oleks soovitatav ikkagi juua gaasita vett. Gaasiline vesi võib tekitada täiskõhutunnet, mis segab sportimist. Seepärast võib juhtuda, et sellist vett tarbitakse treeningu ajal pigem vähe kui palju. Ka inimestel, kellel on olnud seedetrakti operatsioon või kel saab süües kõht kiiresti täis, soovitatakse juua tavalist vett.

Tagasi üles