Kui osal vanematest on probleeme sellega, et lapse kehakaal pidevalt tõuseb, siis paljudel vanematel on ka vastupidine mure – laps tundub söövat liiga vähe või liialt ühekülgselt.
Mida teha, kui laps ei söö korralikult?
26. oktoober 2011, 12:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna lastehaigla lastearst-endokrinoloog Ülle Einberg rääkis, et kui peresse sünnib laps, tuleks tema söömisharjumustega hakata tegelema juba üsna varakult. «Muidu me tegeleme tagajärgedega.»
Teine elusaasta on tohtri sõnul see aeg, kus lastel kujuneb välja maitsetundlikkus, mil tuleks talle proovida anda erinevaid toite. Ja kindlasti koos lapsega süüa. Sel perioodil saab selgeks, millised maitsed lapsele rohkem ja millised vähem sobivad. Ühe soovitusena tõi Einberg välja, et uusi maitseid võiks pakkuda kokkusegatuna juba tuttavatega.
Varakult lauakombed selgeks
«3-4 eluaasta on hästi oluline, kus laps armastab täiskasvanut järele matkida. Siis tuleks alati enne sööki käsi pesta ja pärast sööki suud pühkida ja kahvel ja nuga võtta ja ühesõnaga lauakombeid õpetada. See käib kõik toitumise juurde ja ühesõnaga – inimesed peavad lihtsalt võtma aja maha, ka täiskasvanud, et kui on õhtusöök, siis ikka vähemalt pool tundi,» nentis lastearst.
Naise sõnul on mitmed uuringud näidanud, et kiirustades süües ei suuda inimese seedesüsteem kõike korraga vastu võtta. «Aeglane söömine mõjub hoopis tervislikumalt. Ja vot lastel on see hästi oluline, et maast madalast süüakse laua taga ja rahulikult. Et mul on kaks kartulit ja mul on selleks aega küll ja ma söön ilusti – see on hästi oluline, see on n-ö profülaktika.»
Kui aga laps on harjunud väiksest peale sööma vaid kolme-nelja erinevat toitu, mis talle väga maitsevad ja toidusedel jääb liialt ühekülgseks, siis võiks proovida lapsele tasapisi ikkagi ka uusi maitseid tutvustada. Kui laps esimesel paaril korral ei taha uut asja süüa, ei näita see Einbergi sõnul veel midagi. Tohter möönis, et kui aga kümme korda on proovitud, ja ikka ei maitse, siis võib-olla tuleks järele jätta.
Laste puhul kehtib söömise mõttes sama reegel nagu täiskasvanutelgi, et alguses võib uus maitse tunduda ebameeldiv ja kummaline, ent pärast võib see hoopiski väga maitsema hakata.
Ühekülgne toit
Tohter rääkis oma kogemusele põhinedes, et teismelised hakkavad umbes13-14-aastasena aru saama, et väga ühekülgselt toitumine, näiteks ainult makaronide ja saia söömine, ei ole päris õige.
«Aga neid on vaja õpetada ja teadlikkust on vaja tõsta. Kuni 10-aasta vanuseni ei saa lapsed veel (toitumise põhimõtetest – toim.) väga hästi aru. Nemad võivad ikkagi oma saia süüa, nad armastavad seda väga. Aga kuskil 13-14-aastasena hakatakse palju rohkem mõistusega võtma. Nad hakkavad ise ka analüüsima, et tõesti ma toitun valesti ja ma peaksin hakkama midagi muutma. See on selline vanus,» selgitas ta.
Einberg lisas, et eks laps tüdineb ise ka mingi hetk pidevalt samade asjade söömisest ära: «Nagu ka täiskasvanud. Me ei saa iga päev ainult makaroni süüa. Ikkagi tuleb tüdimus ja tahaks midagi vahetada.»
Hurjutada ei tohi
Hullem on tohtri sõnul see, kui laps on nädal aega makarone söönud ja iga õhtu räägitakse, kui paha ta on ja miks ta niimoodi sööb. «Siis võivad olla teistmoodi tagajärjed sellel. Et laps hakkab võib-olla protestiks midagi tegema. Ja ka sundimine ei tule ka kasuks,» hoiatas Einberg ning lisas, et lastega tuleb ikka natuke kavalusega ümber käia.
Kui vanemal on pidevalt mure, et laps sööb liiga vähe või et ta ei saa piisavalt vajalikke toitaineid, siis soovitas tohter vaadata laste kaalu- ja kasvukõveraid. «Kui ikkagi laps kasvab normaalselt, siis ega tal mingit tõsisemat puudujääki ei ole selles toitumises. Organism kompenseerib ikkagi küllaltki kaua niiviisi ära.»
Mure vähese söömise pärast
Tohtri sõnul kestab vähene söömine umbes murdeeani ja siis tuleb üldjuhul normaalne söögiisu. «Ei maksa väga dramaatiliselt suhtuda,» rahustas ta ning lisas, et kui laps keeldub pere sööke söömast, ei pea ka lapse soovide järgi alati käima. «On teatud haigused, mille puhul ei saa ja ei tohi, aga kui on ikkagi terve laps ja meil on täna selline söök – no mis siis teha.»
«Mida lihtsamad on toiduained, seda lihtsam valem on. Tegelikult kartul, leib, piim – need kõige tavalisemad asjad. Et kui neid laps saab kuidagi sooja toiduna üks kord päevas, siis on ju väga hästi,» ütles Einberg.