Teeme selgeks: kas mahetoit teeb tavatoidule pika puuga ära?

Köögiviljad. Foto: Mythja Photography / PantherMedia / Scanpix

Mahetoiduga seostub paljudel midagi üdini tervislikku ja puhast, aga samas ka väga krõbe hind. Tervisliktoitumine.ee selgitab, millised on mahetoidu head ja vead ning millal võiks eelistada just mahedalt kasvatud toiduaineid.

Mahedaks ehk ökotoiduks loetakse looduslikult kasvatatud puhast toitu, mis ei sisalda kunstlikke värvi-, lõhna- ja maitseained. Mahetoidu kasvatamisel pole kasutatud geneetiliselt muundatud organisme (GMO) ning selle väetamiseks kasutatakse sõnnikut ja komposti. Kasutatud taimekaitsevahendid on ainult looduslikku päritolu. Toidu töötlemisel püütakse säilitada vajalikud vitamiinid, mineraalained, antioksüdandid ning toiteväärtus.

Uuringuid mahetoidu otsesest mõjust inimese tervisele on kahjuks tehtud vähe, kuid Euroopa Parlamendi avaldatud uuringu andmetel sisaldavad maheliha ja –piim võrreldes tavatoodanguga rohkem oomega-3-rasvhappeid, vitamiine ja mineraalaineid. Eesti Toiduliidu tellitud uuring pole samadele tulemustele jõudnud, olles keskendunud pigem jääkainete sisalduse erinevusele.

Mahemärki kandvates toiduainetes peab vähemalt 95 protsenti koostisosadest pärinema mahepõllumajandusest. Sünteetilised ehk tehisained, mida toidule säilivuse või maitse parandamiseks lisatakse, võivad tundlikumatel inimestel põhjustada allergiat või mõjutada kroonilise haiguse kulgu. Lisaks võivad sobivates tingimustes tekkida inimorganismis kantserogeensed ühendid ning soodustatud on ka rasvumine.

Siiski on keeruline hinnata mahetoidu otsest tervistavat mõju inimorganismile, kuna pikaajalisi uuringuid napib ning ökotoodangut eelistavad inimesed kipuvad ka muudes valdkondades tegema tervislikumaid valikuid.

Suurimad erinevused

Juur- ja puuviljad vajavad kasvamiseks turgutavat väetist ning samuti kaitset kahjurite vastu. Sealt tulevadki peamised erinevused mahe- ja tavaviljade kasvatuses. Kunstväetis paneb taimed kiiremini kasvama ja annab rohkem saaki. Samas võib selline kiirkasv muuta taime nõrgemaks ja haigustele vastuvõtlikumaks. Siin tulevad mängu taimekaitsevahendid, mille jääke valmissaadused tihti sisaldavad. Suurtööstused vajavad viljade edasiseks töötlemiseks veel palju lisaaineid, mis aitavad kaubal rännata üle maailma värskelt ja riknemata.

Taimekaitsevahendeid on vaja ligi 50 000 tuntud taimehaiguse, 9000 putuka ja 8000 umbrohuliigi vastu võitlemiseks. Puu- ja köögiviljadel esineb võrreldes teraviljaga oluliselt rohkem kahjustajaid. Maaülikooli dotsent Ulvi Moor on viidanud, et pestitsiide kasutamata võib mõne teadlase väitel hävineda 78 protsenti maailma puuvilja-, 54 protsenti köögivilja- ja 32 protsenti teraviljasaagist.

Toidus peituvad taimekaitsevahendite jäägid üldiselt inimestele ohtu ei kujuta, kui nende kogused jäävad lubatud piiridesse. Võimalike riskide vältimiseks on EL-is kehtestatud lubatud taimekaitsevahendite jääkide piirnormid puu-, köögi- ja teraviljade sees ning pinnal. Pestitsiidijäägid võivad olla inimesele ohtlikud suure tundlikkuse korral, lisaks saavad lapsed oma kehakaalu kilogrammi kohta rohkem mürki. On ka võimalik, et ühe kemikaali kokkusattumisel teisega võib mõju muutuda tugevamaks.

Lisaks lastele on riskigrupis rasedad ja eakad, kelle vastupanuvõime langenud, kes kannatavad kurnava kroonilise haiguse käes või kelle kehas on detoksifikatisiooni süsteemid nõrgemad.

Eelista kodumaist

Peamised kahjulikud sünteetilised säilitusained on sorbaadid (nt kaaliumsorbaat), bensoaadid (nt naatriumbensoaat) ja parabeenid, vääveldioksiid ja sulfitid, nitritid ja nitraadid, bifenüül jt. Kodustes tingimustes toimivad säilitusainetena väga edukalt hoopis sool, suhkur, õli, äädikas, vürtsid, maitsetaimed jt.

«Sageli võib koduste (säilitus)vahenditega saavutada sarnase tulemuse, ehk mitte küll nii värvirikka, kuid oluliselt tervislikuma kindlasti. Juba ammusest ajast on eestlaste toidulaual au sees olnud erinevad hoidised, miks siis mitte seda traditsiooni hoida ning hoopis ise veidi vaeva näha, et näiteks köögiviljad talveks purki pista,» andis nõu Eesti toitumisnõustajate ühenduse liige Ketlin Jaani.

Liigselt töödeldud või sünteetilised ained ei tee head kellelegi, kuid eriti tundlik on nende suhtes laste organism. Toitumisnõustajate hinnangul võiks mahetoit olla väikelastele ja rasedatele esmane valik. Ka teistel tasuks oma menüü üle vaadata, kuna igapäevaselt tarbitavad toiduained ei vajagi ju pikka säilimisaega. Seda, kui puhas on loomade liha, munad, piim jm, määrab lõpuks siiski nende söödud toit. Mahetoidust leiab suurema oomega-3-rasvhappe sisalduse ja taimede puhul ka vähem pestitsiidide jääke.

Loe mahetoidust pikemalt Tervisliktoitumine.ee-st.