Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Tee neil vahet - infarkti ja paanikahoo sarnaste sümptomite tundmine võib päästa elu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Infarkti iseloomustab valu rinnus, millega kaasneb surve ja pigistustunne.
Infarkti iseloomustab valu rinnus, millega kaasneb surve ja pigistustunne. Foto: PantherMedia/Scanpix

Infarkti ja paanikahoo sümptomid on sarnased, mistõttu võib olla raske neid eristada. Seda enam, et infarkti kogemine võib omakorda kaasa tuua paanikahoo.

Paanikahäiret esineb kahel kuni kolmel protsendil inimestest ja sellega kaasnevate paanikahoogude sümptomiteks võivad olla terav valu rinnus, kihelus kätes, õhupuudus, pekslev süda, higistamine ja üle keha värisemine, kirjutab Medical News Today. Infarkti sümptomiteks võivad olla valu rinnus, õhupuudus, iiveldus, oksendamine, higistamine. Erinevate haigusseisundite eristamine vaatamata nende kattuvatele sümptomitele võib päästa elu.

Valu rinnus võib kahe tervisehäire puhul oluliselt erineda. Paanikahoo ajal tabav valu on tavaliselt terav ja nagu noaga ihusse lõikav, lokaliseeritud keset rinnakut. Südameinfarkti iseloomustab surve ja pigistustundega sarnanev valu. Infarktiga kaasnev valu võib samuti alata keset rinnakut, aga edasi kiirata kätte, lõuga või abaluudesse.

Sümptomite kestus aitab samuti häiret tuvastada. Enamik paanikahooge vaibub 20-30 minutiga. Infarkti puhul tavatsevad sümptomid kesta kauem ja muutuvad progresseeruvalt hullemaks. Näiteks võib infarkt alata kerge valuga keset rinnakut, mis muutub väljakannatamatuks mõne minuti möödudes. 

Paanikahoog ei kutsu esile infarkti. Küll aga võivad tõsta paanikahäire puhul esinevad pidev stress ja ärevus riski haigestuda südame- ja veresoonkonnahaigustesse.

Tagasi üles