Tervise seisukohast kõige optimaalsemaks uneajaks peetakse kuut kuni kaheksat tundi. Sellest pikem või lühem aeg võib suurendada südamehaiguste ning insuldi riski.
Pikalt voodis vedelevaid unimütse ähvardab suurem südamehaiguste risk
Teadlased analüüsisivad enam kui miljoni täiskasvanu andmeid ning leidsid, et oma tervise huvides tuleks võimalusel uneaega sättida nii, et see ei jääks pidevalt liiga lühikeseks ega ka liiga pikaks, vahendas Independent. Võrreldes 6-8 tundi magajatega oli neil, kes magasid vähem, 11 protsenti kõrgem haigusrisk. Pikemalt põõnajaid ähvardas aga järgmise üheksa aasta jooksul lausa 33 protsenti suurenenud haigusrisk.
«Tulemused näitasid, et südamele pole hea liiga pikk ega ka mitte liiga napp uneaeg. Sellele põhjuse leidmiseks on vaja rohkem uurimustööd, kuid teada on see, et uni mõjutab paljusid bioloogilisi protsesse – glükoosi ainevahetust, vererõhku, keha põletikulisust – ja igaühel neist on mõju südame-veresoonkonna haigustele,» selgitas uuringu autor, Onassis kardioloogiakeskuse arst dr Epameinondas Fountas. Tema sõnul on ebatõenäoline, et aegajalt ette tulnud unetu öö või vahepeal kaua magamine tervist kahjustaks, kuid pikas perspektiivis oleks parem, kui inimene saaks oma uneaja kontrolli alla.
Ka briti südame assotsiatsiooni kardioloogiaõde Emily McGrath rõhutas, et piisav ööuni on tervisele väga oluline. «Mis puutub südame-veresoonkonna tervisesse, siis suur uuring näitab, et uneaja puhul tuleks leida tuleks kuldne kesktee, et me ei magaks liiga vähe ega palju. See ei pea käivitama häirekella nende puhul, kel tuleb ette vahel unetu öö või kes magavad nädalavahetusel pikemalt. Kui aga probleemid unega kestavad juba kaua aega, tuleks pöörduda arsti jutule. Kauaaegsed uneprobleemid häirivad otseselt nii elukvaliteeti kui ka võivad tulevikus tekitada südamehaigusi,» sõnas ta.
Uuringut esitleti Euroopa kardioloogide seltsi konverentsil Münchenis.