/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2014/10/03/3399419t1h13f0.jpg)
Augustis küttis nii välismaa kui ka Eesti meedias kirgi Harvardi professor Karin Michelsi väide, et kookosõli on samahästi kui mürk. Siiski tundub, et seda juttu pole vaja tõsiselt võtta.
Kookosõli mürgiks nimetanud Harvardi professorilt nõutakse avalikku vabandust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Michels väitis, et muidu paljukiidetud kookosõli on üks halvimaid asju, mida süüa, ning isegi searasv olevat sellest etem, kuigi mõlemad on küllastunud rasvad, vahendas Daily Mail. Kardioloog ning küllastunud rasvade innukas toetaja dr Aseem Malhotra leiab aga, et professori kommentaar olid ebapädev ning heitis Harvardile halba valgust.
«Möödunud nädalal jõudsid professor Karin Michelsi kommentaarid kookosõli kohta rahvusvahelisse meediasse. Olles läbi vaadanud kõik tõendid, võin kinnitada, et tema väited on kategooriliselt valed, ütleksin isegi, et see on ebateaduslik jura. Kutsun professorit üles viivitamatult oma kommentaare tagasi võtma ning vabandama,» rääkis dr Malhotra oma avaldatud videos. Vastasel juhul usub ta, et professor lihtsalt kahjustab Harvardi mainet.
Loe rohkem:
Professor Michels puudutas kookosõli ebatervislikkuse teemat möödunud kuul Saksamaal tehtud ettekandes, kus tema räägitu jõudis järgemööda paljudesse meediakanalitesse. Videot tema ettekandest vaadati üle 1,4 miljoni korra ning see käivitas tulise arutelu kookosõli omadustest. Suure küllastunud rasvade sisalduse tõttu ei soovita kookosõli tarbida muuhulgas Ameerika südame assotsiatsioon. Tänavu juunis tehti ka uuringus selgeks, et kookosõli sisaldab enam küllastunud rasvu (82 protsenti) kui või (63 protsenti) ja searasv (39 protsenti).
Küllastunud rasvad on olnud teravalt luubi all juba 70ndatest saati, mil ilmus esimene suurem uuring, mis viitas nende kolesteroolitaset tõstvale mõjule. Pärast seda on õli tulle valatud veel mitmete uuringutega. Küllastunud rasvu on seostatud dementsusega, sest arvatakse, et rasv hakkab blokeerima verevoolu ajusse. On arvatud, et rasvad võivad tekitada ka suurema vähiriski.
Kuigi küllastunud rasvu on palju maha tehtud, on needki väikeses koguses organismi funktsioneerimise seisukohalt olulised. Kardioloog dr Malhotra väitis, et küllastunud rasv ei pruugi suurendada näiteks südamehaiguste riski ning kui see menüüst välja jätta, kiputakse seda asendama süsivesikute ja suhkruga, mis soodustab rasvumist. Dr Malhotra konsulteeris kookosõlidraama osas ka kolleegi dr Luis Correiaga, kes sõnas samuti, et see teema on talle täiesti arusaamatu. «Millel põhineb väide, et kookosõli on samahästi kui mürk? Sellel pole teaduslikku tõendust ning seda tuleks täielikult ignoreerida,» lisas dr Correia.
Selle seisukohaga nõustuvad ka toitumisnõustajad. «Kookosõli pole küll supertoit, kuid kindlasti pole see ka mürk, see võib vabalt olla tervisliku toitumise osa,» ütles toitumisnõustaja ning toitumiskliiniku juht Raquel Britzke. «Absurdne on kutsuda mürgiks looduslikku toodet nagu kookosõli. Rasvu on meie organismile vaja ning need pole küll südame vaenlased. Tõendid näitavad pigem seda, et kookosõli parandab vere kolesteroolinäitajaid, mitte ei tee neid hullemaks,» lisas toitumisnõustaja Sarah Ann Macklin.