/nginx/o/2018/09/06/11391673t1hb4b2.jpg)
Buffalo Ülikooli teadlased tegid hiigeluuringu, kus osales 137 000 postmenstruaalset naist vanuses 50-79, ja leidsid, et südame-veresoonkonna haiguste ennetamise kõige tõhusam relv on argiselt füüsilisele aktiivsusele, eelkõige kõndimisele pühendatud aja pikendamine!
Kui lisada päeva natuke füüsilist aktiivsust, langeb südamerikete tõenäosus 25 protsenti, vahendab News Medical uurimust.
Üle 65 aastaste inimeste hulgas on südamepuudulikkus peamine põhjus, miks nad vajavad pikka haiglaravi. Südame vähenenud väljutusfraktsioon tekib tavaliselt pärast infarkti läbi elamist. Süda ei pumpa verd enam piisavalt tugevalt, mille tõttu kannatavad ka teised organid. Kõige hullemal juhul on vaja siirdada uus süda ja on ka kõrge äkksurma võimalus südame töö seiskumise tõttu.
Säilunud väljutusfraktsiooniga südamepuudulikks esineb inimestel, kes pole infarkti läbi elanud, aga kel on kõrge vererõhk või diabeet. Südamelihas lõtvub ega pumpa tõhusalt verd, ehkki olukord pole nii kehv kui pärast infarkti tekkiva südamepuudulikkuse korral.
Füüsiline aktiivsus ja kõndimine on pöördvõrdeliselt seotud südamepuudulikkuse tekkega selle mõlema tüübi puhul. Uuringus selgus, et iga lisandunud 30-45 minuti füüsilise aktiivsuse kohta päevas vähenes südamepuudulikkuse risk 9 protsenti. Lisaks ilmnes, et tervisliku seisundi paranemine ja haigusriski langemine ei sõltunud füüsilise aktiivsuse intensiivsusest. Head tulemused olenevad just liikumisele pühendatud ajast!