Milliseid süsivesikuid võib tarbida ja milliseid peaks vältima?

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Pasta kasulikkus sõltub sellest, kas see on tehtud valgest nisujahust või komplekssüsivesikuid sisaldavast täisterajahust.

FOTO: PantherMedia/ScanPix

Süsivesikud on keha peamine energiaallikas ja oluline osa toidust. Süsivesikuid on aga mitut liiki ja kasuks tuleks nende eristamine, et tervisele kasulikud menüüsse lisada ja hoiduda kahjulikest.

Laias laastus on kolme tüüpi süsivesikuid, teeb Medical News Today selgitustööd.

Monosahhariidid on lihtsuhkrud, näiteks glükoos ja fruktoos. Disahhariidid  koosnevad kahest monosahhariidi molekulist, need on näiteks laktoos ja sahharoos. Polüsahhariidid koosnevad kolmest või enamast monosahhariidi molekulist ja need on näiteks kiudained ja tärklised.

Mono – ja disahhariide tuntakse ka lihtsate süsivesikutena ja neist saab ammutada kiiresti energiat. Polüsahhariide teatakse kui komplekssüsivesikuid ja nende molekulid lõhustuvad aeglasemalt, mistõttu seeduvad nad ka kehas pikaajalisemalt ja pakuvad kehale energiat tunduvalt pikema aja jooksul. Komplekssüsivesikuid sisaldavad toidud on tavaliselt ka toitainerikkamad. Komplekssüsivesikuid sisaldavad ohtralt näiteks köögiviljad, pähklid ja täisteratooted nagu täisterapasta või kaerahelbepuder. Lihtsaid süsivesikuid saab suhkrut ja valget jahu sisaldavatest küpsetistest, suhkrustatud jookidest, maiustustest ja muudest toitudest.

Tervislik dieet peaks sisaldama rohkem komplekssüsivesikuid kui mono -ja disahhariide, mil pole üldse või väga vähe toiteväärtust.

Tagasi üles