Toitumisnõustaja aitab: kuidas tagada, et laps ei ostaks iseseisvalt rämpstoitu?

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Puuvili on lapsele ideaalne vahepala.

FOTO: Markus Mainka / PantherMedia / Scanpix

Et laps vanema silma alt välja pääsenuna ainult krõpsudest ja kommist ei toituks, tuleb eeltööga alustada varakult.

Toitumisnõustaja Kerttu Siim-Wilcox ütleb, et kindlasti pole mõistlik last keelata: talle tuleb selgitada, miks mingeid valikuid teha, kusjuures selgitused peavad kindlasti olema eakohased. Ta ütleb, et lapsed tuleb mõtlema ja õigeid valikuid langetama panna, mistõttu selgitus on äärmiselt oluline. Alles kooli minevale lapsele, kes peab hakkama valikuid langetama, soovitab nõustaja selgitada asja hästi lihtsalt.

«Mulle meeldib jutt puhuks, kui laps tuleb koju paki kommidega. Lapsevanem võib siis lapsele rääkida sellise loo. Lapsevanem: «Kui te teaksite, et selleks, et jänkud elaksid terve, õnneliku ja pika elu, tuleb neile anda porgandeid, kapsast, heina ja vett, mida te jänkudele siis annaksite?» Lapsed vastavad: «Porgandeid, kapsast, heina ja vett.» Lapsevanem: «Hästi. Kui teie sõbrad annavad oma jänkudele kommi ja jäätist, kas te teeksite ka nii? Kui te teaksite, et nad võivad haigeks jääda?» Lapsed: «Ei.» Lapsevanem: «Teie olete minu jänkud ja mina vastutan teie eest. Kui te suureks kasvate, siis vastutate te ise enda eest ja valite ise, mida sööte.»,» annab nõustaja võimaliku viisi selgitada asju väiksematele lastele.

See on lapsele eakohane ja ta suudab sellega samastuda, samas ei ole tegu keelamisega. «See paneb väikesed lapsed mõtlema ja tekitab neis teadlikkust teha tulevikus ise õigeid valikuid,» räägib Siim-Wilcox. Vanematele lastele võib asja toitumisnõustaja sõnul selgitada nii, et naturaalne ja puhas toit, mida maa meile annab, sisaldab kõiki vajalikke toitaineid, mis annavad meile energia, jõu, hea mälu ja tervise. «Mida enam on toitu töödeldud, seda kahjulikum ta meile on ja seda vähem on temas meile vajalikke toitaineid. Kui me ei tea, mis toidupakendil kirjas olevad koostisosad tähendavad, siis ei peaks me neid ka sööma,» räägib nõustaja.

«Lapsed kopeerivad vanemaid. Sama toitu, mida pakutakse kodus ja mida lapsed on harjunud sööma, ostavad nad enamasti ka väljaspool kodu.»

Kindlasti mängib mingil ajal rolli ka sõprade surve, kuid sellestki saab asjaliku selgitustööga üle. Ka lapsevanema eeskujul on oluline roll. «Lapsed kopeerivad vanemaid. Sama toitu, mida pakutakse kodus ja mida lapsed on harjunud sööma, ostavad nad enamasti ka väljaspool kodu. On muidugi erandeid, teinekord ka sõprade surve,» tõdeb nõustaja.

Toitumisnõustaja sõnul peaks lapsed koolipäeva hommikul kindlasti korralikult sööma ja päeva jooksul vett jooma, nii väheneb oluliselt näksimise tõenäosus. Kui aga kohvikust midagi osta, tuleb valikuid teha teadlikult. «Koolikohvikust toitu valides kehtib sama reegel, mis mujalgi: mida naturaalsem ja puhtam toit, seda parem. Soovitan puuvilja, naturaalsel kujul pähkleid, köögiviljakange, salatit, täistera võileiba, smuutit, jogurtit marjade ja seemnetega,» loetleb ta.

Loe ka seda:

Koolikohvikute menüü on Siim-Wilcoxi sõnul pisut paranenud, kuid paljudes on siiski arenguruumi. Kui koolikohvik pole nii tasemel, nagu võiks ja eelpool loetletud kraami ei paku, võiks lapsevanem midagi valikust lapsele kooli kaasa panna. «Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, mille sisse kaasapandav toit pannakse. Vältida tuleb plastikut ja kilekotte ning eelistada klaasi ja metalli. Plastist eralduvad kahjulikud ühendid mõjutavad lapse hormonaalset süsteemi ning kahjuks on nende toimet inimese tervisele veel liiga vähe uuritud,» sõnab Siim-Wilcox.

Toitumisnõustaja sõnul peaksid lapsed kindlasti vältima kõiki magusaid jooke (erandiks puhas mahl, mida teinekord juua võib), komme, saiakesi, kooki, jäätist ja muud taolist. «Need ei sisalda lapsele vajalikke toitaineid ja on täis kahjulikke suhkruid, värv-ja säilitusaineid ning halbu rasvu,» sõnab ta.

Tagasi üles