Tõsised märgid, et ülesöömisest on saanud haiguslik sõltuvus

Toidusõltlane sööb väga tihti suuri koguseid korraga. Foto: Craig Robinson / PantherMedia / Scanpix

Igaüks sööb vahel kõhu maitsvast toidust liiga täis, ent kui toit on asunud valitsema su elu üle, on tegu juba probleemiga.

Mis üldse on toidusõltuvus? Eksperdid on selles eriarvamusel, kirjutab Reader’s Digest. Mõned arvavad, et toidusõltuvus võib olla samaväärne sõltuvusega mingist meelemürgist, näiteks alkoholist või narkootikumidest. On ju öeldud sedagi, et mõni toit mõjub ajule nagu narkootikum. Teine osa spetsialiste pole aga kindel, kas šokolaaditahvel ikka saab päriselt inimese elu üle valitseda.

Järgnevatest märkidest saad aga aimu, et tegu pole enam lihtsalt vahetevahel juhtuva ülesöömisega, vaid haigusliku vajadusega süüa palju toitu oma emotsioonide rahuldamiseks.

Sul esineb toidupohmelli. Kes on sagedamini üle söönud, teab seda tunnet kindlasti. Enamasti süüakse sel juhul rohkelt suhkru- ja rasvarikkaid toite nii suurtes kogustes, et veel järgmisel päevalgi on väga vastik olla. Kaasneda võivad tujukõikumised, kergesti ärritumine ning kõhupuhitus ja muud kõhuhädad.

Sööd nii kaua, kuni hakkab paha. Vahel lasevad toitumisnõustajad või –terapeudid inimestel hinnata oma kõhu täituvuse skaalat ühest kümneni, mille puhul 10 tähendab ülesöömisest tingitud väga halba enesetunnet. Toidusõltlased jõuavad selle tundeni väga tihti ning söövadki vahepeal nii palju, kuni neil hakkab väga paha.

Teatud toidud mõjuvad sütitajana. Toidud, mille kõrval toidusõltlane end kontrollida ei suuda, sisaldavad tavaliselt kindlaid koostisosi. Enamasti on nendeks suhkur, sool ning (nisu)jahu. Kui toidusõltlane võtab näiteks ampsu küpsisest, šokolaadist, pannkoogist või pitsast, vallandub tuttav heaolutunne ning algabki liigsöömine, mille jooksul inimene end enam kontrollida ei suuda.

Sööd teiste ees teisiti kui üksinda. On tüüpiline, et toidusõltlane sööb teistega koos olles täiesti normaalseid portsjoneid ning võib teha isegi tervislikke valikuid. Kuid suletud uste taga on teine lugu – õgimine toimub üldjuhul üksinda, sest teiste ees on seda piinlik teha ning see tekitab rohkem kahetsust.

Hakkad vältima sotsiaalseid üritusi. Kutsutakse sünnipäevapeole, aga kuna koduski on terve hulk ahvatlevat toitu, siis otsustad mitte minna. Toidusõltlase kinnisidee toidu üle võib tihtipeale viia selleni, et ta hakkab koosviibimisi pere ja sõpradega vältima, kuna eelistab süüa üksinda. See võib teda eemale tõugata ka seni meeldinud hobidest ning lüüa kiilu isegi peresuhetesse.

Käid poodlemas selleks, et valida toite ülesöömishoo jaoks. Leiad end järjekordselt käigult kauplusesse, et osta kokku hulk ihaldust tekitavaid toite, mida terve õhtu otsa nautida. Vahepeal jääb seetõttu korralik toidukordki söömata. Ja nii kordub see päevast päeva, nädalast nädalasse.

Ei suuda lõpetada. Kaal tõuseb, tekivad seedehäired, pidevalt on halb olla ning kõhus puhitab, ärevus kiusab, tekib süütunne, pikemas perspektiivis võivad tekkida ka rasvumine ja diabeet. Sellest hoolimata ei suuda inimene häirivatele sümptomitele piisavalt tähelepanu pöörata ning ignoreerib aina halvenevat tervist. Suutmatust õgimist lõpetada peetakse üheks oluliseks verstapostiks söömishäire diagnoosimisel.

Toit aitab rahuneda. See on tüüpiline emotsionaalse ja stressisöömise ilming: kui oled ärevil, rõõmus, vihane või stressis, haarad toidu järele, sest see aitab emotsioone tasakaalustada. Samas pikemas perspektiivis hakkab see mõjuma negatiivselt nii vaimsele kui füüsilisele tervisele ning inimene peab leidma abi, et oma emotsioone muul moel kontrollida.