Arstide liidu juht: kõrge palk pole ainuke, mis Eesti arste Soome meelitab

Kadri Tammepuu
, Eesti Patsientide Liidu tegevjuht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arstid operatsioonil.
Arstid operatsioonil. Foto: Panther Media/Scanpix

Soomes töötavatel Eesti arstidel on 3-4 korda kõrgem palk kui kodumaal, ent kõige olulisem on tohtrite jaoks sealne motiveeriv töökorraldus, sõnas Eesti arstide liidu president dr Jaan Sütt tänases Kuku raadio saates «Patsiendiminutid».

Eestis on arstide eluolu muutunud – palk on tõusnud, tingimused paranenud ning välismaale minejaid on järjest vähem. Samas need arstid, kes on end juba Soomes sisse seadnud, ei taha tagasi tulla.

«Palgavahe on kolme-neljakordne, kuid veelgi olulisem on sealne märksa parem töökorraldus. Arstid õpivad ülikoolis 11 aastat, nad ei pea tegelema lihtsate töödega – transporti korraldavad abilised, olemas on õenduspersonal ja füsioterapeudid – kõik see teeb arsti töö palju professionaalsemaks,» kirjeldas Sütt.

Eestis töötab arst 1,4-kordse koormusega, osalt seetõttu, et lisaraha teenida, teisalt sellepärast, et häid spetsialiste ei ole piisavalt. «Samas ei taandu kindlasti kõik rahale, ka töökorralduslikult saab palju muuta, kuid selleks on vaja häid juhte, keda on vaja otsida ja koolitada – hea spetsialist ei ole automaatselt hea juht,» lisas Sütt.

Teine probleem, millest viimasel ajal on palju räägitud, puudutab arste, kes tulevad kolmandatest riikidest Eestisse tööle. Näiteks meenutas hiljuti üks Jõhvi ettevõtja, et tema peab oma eestikeelsete töölistega koos arstil käima ja tõlki etendama. Süti sõnul on keeleprobleem mitmetasandiline - noored Eesti arstid ei oska vene keelt, Ida-Virumaal töötajad ei oska eesti keelt. Kindlasti peab aga arst oskama riigikeelt ning muud keeled tulevad kasuks.

Peamine põhjus, miks Ida-Virumaale satuvad Ukraina ja Venemaa tohtrid, seisneb selles, et Eesti vastava haridusega inimesed ei soovi sinna piirkonda elama ja tööle minna. «Soomes on suurepärane regionaalpoliitika - seal, kus on arstide puudus, paneb kohalik omavalitsus õla alla ja lõpuks on töötingimused nii motiveerivad, et isegi polaarjoone taha leitakse inimene. Oleme teinud ettepanekuid, et Ida-Virumaa arstidele mõelda välja teatud palgakoefitsent, aga seni pole valitsus seda vajalikuks pidanud ning sotsiaalministeerium on ettepaneku tagasi lükanud,» rääkis Sütt.

Loe ka seda:

Soomes on keeleprobleem lahendatud lihtsalt – arsti, kes ei oska soome keelt, ei võeta tervishoiutöötajate registrisse. Eestis niisugust süsteemi ei ole. Arstile annab paberi töötamisõigusest terviseamet, aga neil ei ole pädevust hinnata, kas konkreetne inimene on oma töös tasemel, nentis Sütt.

Arstide liidul on tema hinnangul raske midagi teha. «Oleme kutseühendus, mitte advokatuur, kes saab rajalt eksinuid enda hulgast välja arvab. Meie tegevuslubasid ei väljasta ega saa neid ka ära võtta. Praegu eeldame, et riiklikud institutsioonid teevad oma tööd hästi ja meie saame vajadusel nõu anda,» lausus Sütt.

Kuula raadiosaadet siit

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles