Mihkel Mardna avaldab spordiala, mille puhul ohustab väikseim vigastuste risk

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Spordiarst Mihkel Mardna.

FOTO: LIIS TREIMANN / PM/SCANPIX BALTICS

Ortopeed Mihkel Mardna sõnul tuleb vigastuste ennetamiseks valida endale sobiv koormus ning spordivarustus. Kui aga sportimisega alles alustada, siis on siiski üks ala, mille puhul saavad lihased hea koormuse ning õige tehnika puhul on sporditrauma saamise risk minimaalne.

«Tervist võib käsitleda nagu raha – kellele on seda piisavalt antud, võib raha hoolimatult kulutades kiiresti kõik kaotada, aga aruka planeerija ja tegutsejana saab päris vähesega ka hakkama. Selleks, et püsida terve tugiaparaadi kontekstis, ei piisa ainult jõust ja selle arendamisest, vaid tarvis läheb ka tervet mõistust,» rääkis Mardna reedesel terviseinnovatsiooni konverentsil.

Miks satuvad inimesed ortopeedi operatsioonilauale? Tihti on põhjuseks ülekoormusest tingitud vigastused, mille võivad tekitada nii sisemised faktorid (geneetika, anatoomilised eripärad) kui ka välised tegurid, näiteks spordiriietus ja -jalanõud, treeningu intensiivsus, ilmastikuolud ning pinnas, millel treenitakse. Kuna viimaste faktorite üle on meil mõju, peaksime jälgima, et vigastusriskid oleks viidud miinimumini ehk näiteks spordivarustus oleks kvaliteetne ja korralik. Mardna tõi välja, et tõenäolisem vigastuste tekkerisk kaasneb võistlusspordiga, kus koormus on märksa suurem kui lihtsalt hea tervise säilitamiseks oleks vajalik.

«Füüsiline koormus on organismile kasulik, tähtis on aga jälgida koormuse ja puhkuse õiget vahekorda - nende tasakaalu eiramine on peamiseks põhjuseks, miks tekivad ülekoormusvigastused ja ägedad traumad. Unustatakse ära tõsiasi, et meie keha töötab ühtse tervikuna,» tõdes ortopeed.

Mardna pani südamele, et ennekõike tuleks sportides kasutada enda jaoks sobivat treeningmetoodikat ja varustust, sest iga alaga tegelemisel on õige tehnika üheks olulisemaks eelduseks vigastuste tekke vältimisel. «Näiteks jooksujalatseid peaks välja vahetama iga 500 km läbimise järel. Valida tuleks ka sobiv spordiala ja vastav koormus - paljud üritavad kiire elutempo juures koondada nädalase koormuse nädalalõpule, neid nimetatakse terminiga weekend warrior,» tõi ta näiteid.

Samuti tuleb oma võimeid ja füüsilist seisundit adekvaatselt hinnata – ei saa eeldada, et näiteks kui vahepeal pole treeninud, siis sooritusvõime on ikkagi sama hea kui aastaid tagasi. Kui tahta koormust tõsta, tuleb seda teha järk-järgult. Mardna sõnul ei tohiks koormuse kasv olla suurem kui kümme protsenti nädalas, kuid seegi on maksimaalne number, pigem võiks arvestada väiksema koormuse kasvuga.

«Mitmekülgne treening tuleb kasuks - tuleb tegeleda nii aeroobse kui jõutreeninguga, olulised on venitus ja kehatüve stabiliseerivad harjutused. Tasakaalutreeningute kombineerimine aitab meil ennetada vigastusi väga paljudel spordialadel, eeskätt just meeskonnaspordis (jalgpall, võrkpall, korvpall jm) on oluline tähelepanu pöörata preventatiivsele tegevusele - treeningkavadesse on lülitatud tasakaalu ja asendi tundlikkust parandavad harjutused,» kirjeldas ta.

Milline võiks olla ideaalne füüsiline koormus? Mardna sõnul pole tänaseks veel suudetud leida alternatiivset tegevust sõudmisele, mille käigus aktiveeritakse suurim arv erinevaid lihasrühmi. «Tegemist on dünaamilise tsüklilise aktiviteediga, kus traumade risk on minimeeritud. Kõigile, kes juba tegelevad mõne spordialaga või otsustavad hakata tegelema, soovitan seda,» lisas ta.

Tagasi üles