Terviseportaal katsetab: vees hõljudes on võimalik trenni teha ja see võtab läbi

Kui vesiaeroobika on ära tüüdanud või ehk polegi kunagi huvi pakkunud, siis maksab tutvust teha teiste huvitavate veetreeningutega, mis pakuvad koormust nii lihastele, vastupidavusele kui ka võhmale.

Süvaveetreeningu nime järgi võiks arvata, et tegu on millegi veealusega, võib tekkida küsimus, kas treening nõuab sukeldumist. Olukord on aga hoopis vastupidine – nimi viitab sellele, et treeningu ajal ei puudu varbad kordagi põhja.

Kasutatakse spetsiaalse vöö abi, mis võimaldab vee peal püsida. Lisaks vööle kasutatakse veel igasugu muid vees hõljuda aitavaid vidinaid, lestasid, kätiseid, jalaraskusi või vahtkummist hantleid. Esimene kord sellise vööga treenimine on väljakutsuv - kogu aeg tuleb kerelihased tugevad hoida, et tasakaal ei kaoks. Audentese treener Ave-Riin Sepp sõnab, et vilumus tuleb juba paari korraga. «Veekeskkonnas võidki ennast tunda nagu kuu peal, füüsikaseadused on teised kui maal ja tuleb õppida, kuidas liigutada käsi ja jalgu õiges suunas, mil moel hoida varbaid. Kui lased õlad lössi ja kõhulihas ei tööta, vajud juba ette,» seletab ta.

Jalgade hargitamine andis kerelihastele koormust. Foto: LIIS TREIMANN / EESTI MEEDIA/SCANPIX BALTICS

Särtsakas treener juhendab meid basseini servalt, kus ta kõik harjutused kõva julgustamise saatel ette näitab. Põhiline ja korduv liigutus on «suusatamine», mida siis teiste harjutuste vahele hoogsalt vehime.  Kui esmalt tundub ka suusatamisliigutuste tegemiseks koordinatsiooni leidmine keeruline, siis varsti muutub see juba oodatud puhkuseks. Kõhulihase panevad huugama jalatõsted ja löögid ning käsivartele annab koormust vee- ja kätiste takistus. Peab tunnistama, et 50-minutiline süvavee treening pole lihtne, sest liigutuste vahetus käib kiirelt ning tänu takistitele nõuavad need ka arvestatavat jõudu. Vett ahmides imestasin ise, et kuidas ülejäänud treenijad sellega hakkama saavad. Kuigi treeneri sõnul osaleb tunnis igas vanuses ja treenituse astmes inimesi, siis tol tööpäeva lõunal olid vette kogunenud enamjaolt eakamad daamid.

64-aastane Karin on veetreeningutel käinud kuu aega ja umbes kolm korda nädalas, kuid tema sõnul on mitmed naised treenimas juba aastaid. «Mul oli ka esimest korda hirmus ja ega ma üldse vee peal ei püsinud, sest ei oskagi tegelikult ujuda,» rääkis ta. Lapsepõlves äärepealt uppumisest pääsenud Karin ei lasknud aga veehirmul ligi hiilida ning jätkas treeningutega. Juba praegu saab naine öelda, et naudib raske töö vilju, tema sõnul on paranenud nii võhm kui kasvanud lihased. «Kiitsin just lastelastele, et niitsin poolehektarise muruplatsi ühekorraga. Muidu ma puhkan ikka vahepeal mitu tundi ja siis teen jälle mitu tundi tööd,» rääkis Karin muutustest, mida ta seostab otseselt trenni tegemisega. Riided ei lähe ka enam selga, sest lihased on nii suureks kasvanud, naerab Karin.

Korraga nii lihastreening kui veemassaaž. Foto: LIIS TREIMANN / EESTI MEEDIA/SCANPIX BALTICS

Lihased on sellel treeningul tõepoolest täie võimsuse juures tööl ning enda kogemuse järgi võiksin seda pidada üheks kõvaks rasvapõletustreeninguks. Eriti saab vatti kõhulihas, millega tuleb ennast vees püstises asendis hoida. Treener väidab aga, et veetreeninguga üldse lihasvalu ei kaasnegi, sest korraga toimub nii lihastöö kui ka veemassaž. Olin küll skeptiline, aga tõsi ta oli. Kuigi kohe peale trenni tundusid kõhulihased natuke hellad, siis järgmisel päeval ei olnud sugugi kõik kohad valusad, nagu nii koormava treeningu puhul võiks oodata.

Vesi on tervisele nii kasulik, räägib treener Sepp. «Seal on erilised võimalused just neil, keda muu spordi puhul miski takistab: taastusravi, rasedus, operatsioonist taastumine, eakatele, kõrge vererõhuga, ülekaaluga,» loetleb Sepp. Igaüks teab ise, mida ta teha ei saa ja teeb harjutusi enda võimaluste järgi. Ka vigastused paranevad vees kiiremini, räägib Sepp. «Kui maa peal on liikuvus halvenenud, siis vees suudab inimene palju rohkem, sest kaob 90 protsenti kehakaalust,» rääkis ta.

Treener valib tempo ja kava kohalolijate järgi. Kuigi vanuse poolest erinevad trenniskäijad suuresti, siis enamasti kohtab treener vees ikka ainult naisi. Sepa sõnul on see aga ainult Eestis nii, Itaalias ja Portugalis on ala populaarne kõigi seas ning paljud treeneridki on mehed. Just välismaistel koolitustel on Sepp näinud, kui palju võimalusi veetreeningud pakuvad, seal saab nii postitantsu teha kui poksida. Küsimus on ainult varustuses ja ruumides, räägib 20-aastase kogemusega vesiaeroobika treener.