Ninahingamisel võib olla üllatav mõju mälule

Hingamise kasulikku mõju on meditatsioonis tunnustatud juba aastatuhandeid. Foto: Antonio Guillen Fernández / PantherMedia / Antonio Guillen Fernández

Rootsi uurijate sõnul võib aidata läbi nina hingamine aidata mälu säilitada ja hoida.

Ajakirjas Neuroscience avaldatud uuring leidis, et nina kaudu hingamine aitab paremini mälestusi pikaajalisse mällu salvestada ning seeläbi ennetada Alzheimeri tõve, vahendab Medical News Today. 

Ajuteadlased on juba leidnud seose lõhnataju ja Alzheimeri tõve vahel ning lõhnataju kadumine võib olla haiguse varajane märk. Väike aju osa, amügdala, mis töötleb meeltelt saadavat informatsiooni, asub lähedal mälu salvestavale hipokampusele. Samuti on leitud, et parema ruumilise mäluga inimesed on lõhnade tuvastamises edukamad. Ruumi ja ajaga seotud teave esineb ka eesajus paiknevas lõhnakeskuses, mida seostatakse ka Alzheimeri tõve tekkimisega.

Hingamisel on oluline roll

Värske uuring lisab sellesse võrrandisse ka hingamise. Stockholmi Karolinska Instituudi teadlased tegid uuringu ja leidsid, et läbi nina hingamise eelistamine suuhingamisele parandab lõhnamälu.

Katse ajal paluti osalejatel nuusutada 12 uut lõhna kahel erineval korral. Paluti hingata, kas nina või suu kaudu. Peale tundi aega nuusutasid osalejad 12 lõhna, mida nad juba teadsid ning 12 uut. Seejärel pidid nad otsustama, millised olid vanad ja millised uued lõhnad. Üldiselt jätsid inimesed ninaga sisse hingatud lõhnad paremini meelde kui suu kaudu hingatud. Teadlaste sõnul näitas uuring, et jätame lõhnu ninaga hingates paremini meelde ja mälestused salvestatakse püsimällu.

Mitte vaid lõhn

Varasemad uuringud on näidanud, et aju lõhnaretseptorid ei kogu ainult lõhnu, vaid ka väikseid kõikumisi õhuvoolus, aktiveerides sellega sisse- ja väljahingamisel erinevaid aju osasid. Idee, et hingamine meie käitumist mõjutab pole uus. Meditatsioonis on hingamist tähtsustatud juba tuhandeid aastaid. Siiski ei tea teadlased, kuidas erinevad hingamismustrid inimest mõjutavad.

Uuringu peaautor Artin Arshamian ja tema kolleegid plaanivad leida täpsed mehhanismid, mis on vastutavad hingamise mõju eest lõhnamälule. Järgmine samm on mõõta, mis tegelikult ajus hingamise ajal toimub ja kuidas see on seotud mäluga, rääkis Arshamian. See oli varem peaaegu võimatu ülesanne, sest elektroodid oleks pidanud panema otse ajju. Teadlased leiutasid aga uue meetme, millega saab aju aktiivsust ka ilma elektroodideta mõõta.