Postimehe terviseportaal katsetab: kuidas mõjub töökeskkond südamele

Postimehe terviseportaal katsetas, kuidas mõjuvad erinevad töökeskkonnad vaimsele võimekusele. Saime teada, et süda tunneb erinevust, isegi kui meie töös ei pruugi see kohe väljenduda. 

Tervisele mõjub eelkõige halvasti värske õhu puudumine ja ebapiisav ventilatsioon. Koostöös tehnikaülikooli majandusteaduskonna teadlase Tarmo Koppeliga tegime katse, kus võrdlesime hästi ja kehvasti ventileeritud ruumide mõju kardiovaskulaarsele tervisele ja kognitiivsele võimekusele. Koppeli uuringud on suunatud töötaja vahetule keskkonnale, et tuvastada kehva töövõime ning madala tööproduktiivsuse põhjuseid ja aidata seeläbi ettevõtte tulemuslikkust tõsta. 

Euroopas tähistatakse sel nädal tööohutust ja töötervishoidu ning sel puhul toimus Tallinna Tehnikaülikoolis (TalTech) «haige maja sündroomi» infopäev. Tegu pole mitte omaette haigusega, vaid sümptomite kogumiga, mis on seotud halva sisekliimaga eluhoones viibimisega. Kuna Eestis mõjutab eluhoone halb sisekliima paljusid, tahtsin katsega teada, millist mõju töökeskkond võib avaldada. Vaata haige maja kohta lähemalt artiklist. 

Meie katse eesmärk oli näidata meetodeid, mida töökeskkonna teadusuuringutes kasutatakse. Südame tervist mõõtsime südamerütmi variaablust mõõtva tarkvara süsteemiga ning kognitiivset võimekust arvutitestidega, mis näitasid näiteks reaktsioonikiirust ja analüüsivõimet. Koppeli sõnul ei anna sellisest katsest tõsiseid järeldusi teha, kuid demonstratiivne väärtus on sel olemas. Teaduslike järelduste jaoks oleks pidanud olema vähemalt 100 osalejat ning tingimused rangemalt kontrollitud. 

«Läbi südame väljendub organismi füüsiline võimekus. Südame kohanemisvõime järgi näeme, kuidas keskkond inimesele mõjub, sest kui süda ei kohane väljakutsetega, võib ilmneda mõju tervisele.»

Esimene katse: Tallinna Tehnikaülikool

Esmalt tegime teste Tarmo Koppeli ja Virve Siiraku kabinetis. Seal oli õhu süsihappegaasi sisaldus madal ning hästi ventileeritud tuba. Süsihappegaasi kontsentratsioon õhus ilmestab hästi ruumiõhu kvaliteeti. Uuringud on näidanud, et koos süsihappegaasi sisalduse kasvuga tõuseb ka teiste tervisele potentsiaalselt kahjulike ainete kontsentratsioon, sealjuures  peenosakesed ning bioaerosoolid. Süsihappegaasi kontsentratsiooni mõõtmine annab hea ülevaate ruumiõhu üldisest kvaliteedist, aga ühtlasi ka ventilatsioonisüsteemi tegelikust efektiivsusest.

Tallinna Tehnikaülikooli kabinetis saime tulemuse 500m ppm (parts per million), mida võib Koppeli sõnul pidada heaks. Võrdluseks võib tuua, et välisõhus on näitaja 250-350, hästi ventileeritud ruumis 400-700 ühikut. Alates 1000 ühikust võivad esineda uimasus ja kognitiivsed kaebused.

Ülemine number näitab süsihappegaasi kontsentratsiooni õhus. Foto: TAIRO LUTTER / EESTI MEEDIA/SCANPIX

Minu südame tervist mõõtsime pulsivöö abil, millega ühendatud tarkvara näitas südamerütmi variaablus ehk seda, kui palju ja kiiresti südamerütm muutub. Näitaja on tundlik keskkonnamõjuritele, nii füüsilistele, sotsiaalsetele kui ka emotsionaalsetele, näitab see ümbritseva üldist mõju inimesele. Südamerütmi variaablust kasutatakse mitmel pool maailmas arstide ja teadlaste poolt, et hinnata kardiovaskulaarset tervist ja stressitaset. «Läbi südame väljendub organismi füüsiline võimekus. Südame kohanemisvõime järgi näeme, kuidas keskkond inimesele mõjub, sest kui süda ei kohane väljakutsetega, võib ilmneda mõju tervisele,» seletas Koppel. Tema sõnul on südame adaptsioonivõime väga kõrge näiteks tippsportlastel. 

Tarmo Koppeli kabinet. Kabinetis oli korralik ventilatsioon ja võimalus akent avada. Foto: TAIRO LUTTER / EESTI MEEDIA/SCANPIX

Mõõtsime ka minu hapnikutaset veres ja Koppel hindas saadud tulemuse väga heaks. «See näitaja on inimesele kriitilise tähtsusega ning ka esmaabi puhul mõõdetakse tihti vere hapnikutaset, et teada, kas inimene vajab lisahapnikku,» rääkis ta. Kui hapnikutase veres on pidevalt madal, võib see näidata terviseprobleemi. Vere hapnikutase (SpO2) näitab, kui efektiivselt suudab keha hapnikku kopsudest organismi laiali, rakkudesse kanda.

Mõõdik näitas üle 99-protsendist tulemust (SpO2), mis on väga hea. Foto: TAIRO LUTTER / EESTI MEEDIA/SCANPIX

Teine mõõtmine: Postimehe kontor

Postimehe kontor on suur avatud ruum, kus töötab koos palju inimesi. Eeldasime, et seal võiks süsihappegaasi tase õhus kõrgem olla ja seda näitas ka mõõtja. Koppeli sõnul halvendasid kontori elektrokliimat ka interjööris kasutatavad sünteetilised materjalid, näiteks vaipkate. 

Süsihappegaasi tase oli kõrge peaaegu kõigis toimetuse nurkades, näit kasvas enim majandustoimetuses, kus tegime ka katse. Foto: TAIRO LUTTER / EESTI MEEDIA/SCANPIX

Tegime täpselt samu teste, mida eelmisel päeval tehnikaülikooliski. Need on kognitiivsed testid, mida kasutatakse inimeste kognitiivsete võimete hindamiseks teaduslikes katsetes sageli. Mul tuli näiteks ühesuguste tähtede seast eristada teistsugune, klikata muutuvale värvile võimalikult kiiresti või panna segiaetud numbrid õigesse järjekorda. 

Kognitiivsete testide tulemustes erilist vahet välja ei tulnud, pigem jäid need samale tasemele või olid veidi paremad Postimehes. Koppeli sõnul võib see tähendada, et tegu on inimesele tuttava ja pingevaba keskkonnaga. Samuti võib olla tegu nn õppimisefektiga, kuna tegin täpselt samu teste esimest korda juba eelneval päeval. Et selliseid tegureid välistada, viiakse teaduslikes katsetes osalejad neile tundmatusse ruumi ning pool grupist teeks esimest korda teste hea õhuga ja teine pool halva õhuga ruumis.

Tundsin ennast nagu kala vees. Postimehe kontoris oli õhukvaliteet kehvem, kuid arvutitestide tulemused jäid samaks. Foto: TAIRO LUTTER / EESTI MEEDIA/SCANPIX

Koppeli sõnul on keskkonna mõju inimesele individuaalne. «Kõnealuse testisiku kognitiivsed võimed ei pruugi olla mõjutatud sisekliima tingimustest vaadeldavates keskkondades. Samas, mõne teise, näiteks pensioniealise ja nõrga tervisega inimese puhul on sisekliima mõju rohkem tõenäoline,» sõnas teadlane.  

Süda ja veri tundsid muutust

Mõõtsime, nagu eelmiselgi korral, vere hapnikutaset, mis oli Postimehe kontoris langenud 94 peale. See on üks muutus, mida Koppel oodanud ei oleks. «See näitaja ei muutu nii kergesti. Hapnikutase veres võib olla mitteusaldusväärne mõõtmistulemus, kuna küüned olid lakitud. Samas, kui see mõõtmine peaks paika pidama, siis võib see näidata, et organism ei suutnud samaväärsel tasemel hapnikku omastada ja laiali jagada,» sõnas ta. Kusjuures mõõtsime sama väärtust ka Koppelil ning tulemus oli korras, üle 99 protsendi, arvestada tuleb, et tema oli Postimehe kontoris viibinud vaid tunni. 

Võrreldes mõõtmistega tehnikaülikooli hea siseõhuga ruumis, nägime langust parasümpaatilise närvisüsteemi toonuses ja kerget tõusu sümpaatilise närvisüsteemi omas. Kehvema õhuga keskkonnas oli samuti kõrgem minu südamerütm ja selle variaablus. Peamine südamerütmivariaabluse indikaator (TP- total power) langes 23 protsenti, mis näitab mõnevõrra suuremat stressi. Küll aga tuleb meeles pidada, et demonstratsioonis võrdleme kahte täiesti erinevat keskkonda. Üks on kabinet, kus oli vaid paar inimest, teine suur kontor, kus on rohkem hääli, lõhnu, inimesi ja juttu. Inimest mõjutavad kõik need tegurid koos. Teaduses tehakse kontrollitud katseid, kus muudetakse vaid ühte tegurit ning kõik muu jäetakse samaks.