Mis juhtub kehaga, kui piirad rangelt süsivesikute söömist?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Süsivesikuid tuleb iga päev süüa.

FOTO: Panthermedia/Ekaterina Fedotova/Scanpix

Kuula artiklit

Süsivesikutest on inimestel tihti vale arusaam - mõni peab neid isegi keha vaenlaseks -, kuigi tegelikkuses vajame neid kasvõi selleks, et üldse energiat saada.

Süsivesikute põhiline funktsioon on varustada keha (sealhulgas aju) glükoosiga, millest saame energiat, vahendas Independent. Süsivesikute söömist vähendades võib küll kaalu kaotada, kuid pikaaegsel piiramisel on hulk kahjulikke kõrvalmõjusid, mille kõrval ei pruugi kaalulangus enam nii tore tunduda.

«Inimkeha on loodud töötama süsivesikutest saadaval kütusel ning nende söömise piiramine on väga kahjulik. Kehas on ka teatud rakke, sealhulgas silmades ja neerudes, mis kasutavad toimimiseks ainult süsivesikuid,» märkis toitumisnõustaja Libby Parker. Seega need kehaosad võivad süsivesikute madalast tarbimisest rohkem mõjutatud saada.

Üldiselt võib aga öelda, et madala süsivesikusisaldusega dieedid võivad keha ilma jätta mitmetest vajalikest vitamiinidest, mineraalainetest ja muudest ühenditest, mida leidub eelkõige just süsivesikuallikates nagu puu- ja köögiviljad ning teraviljad. Sama ei saa aga väita kiirete süsivesikute kohta – pagaritooted, pasta, maiustused -, kust on töötlemisega suurem osa kasulikke ühendeid eemaldatud. Kasulikes süsivesikuallikates leidub muuhulgas kiudaineid, mis hoiavad meie seedimise korras. Kui need menüüst välja jätta, riskime kõhukinnisusega ning pikemas perspektiivis võib see saada muude tervisehädade – näiteks soolevähi – riskiteguriks.

Vähe süsivesikuid süües riskime otseselt väsimusega, sest madala süsivesikusisaldusega menüü tähendab vähem glükolüüsi ehk glükoosi lagundamist energiaks. Organism saab hakata energia ammutamiseks kasutama küll ka ketokehasid, kuid sealt saadav energia pole samaväärne glükoosiga. Samuti paneb see pikaajaliselt kehale suurema koormuse, kui ta peab energia tootmisel tegema lisasamme, see hakkab mõjutama ka ainevahetust.

«Madala süsivesikusisaldusega dieedid põhjustavad tihti väsimust, keskendumisraskusi, uimasust. Nende menüüst väljajätmine võib tekitada isegi gripile sarnanevaid sümptomeid,» tõdes toitumisnõustaja. Vähemtuntud süsivesikute piiramise tagajärg on halb hingeõhk, mille taga peitub üllatav põhjus. Nimelt kui keha satub ketoosiseisundisse ning hakkab energiaks kasutama ketokehasid, tekib organismis ühe ketokehana atsetoon, millest üritab keha vabaneda. Kuna see toimub naha ja kopsude kaudu, võime süsivesikunäljas tunda suust tulevat halba atsetoonilõhna. Toitumisnõustaja märkis, et seda juba suuveega ei paranda, kasu on ainult menüü korrigeerimisest.

Parker paneb südamele, et madala süsivesikusisaldusega dieeti tasub kaaluda vaid lühiajaliselt. Pikemas perspektiivis on riskid organismile liiga kõrged. «Iga väga range dieet võib tekitada tervisehädasid, söömishäireid ning tuua kaotatud kaalu tagasi, kui lõpuks rajalt kõrvale satud – ning see juhtub alati, sest sellised dieedid ei tööta,» lisas ta.

Tagasi üles