:format(webp)/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
/nginx/o/2018/11/08/11557911t1h3a56.jpg)
Kanafilee on valgurikkas toiduaine, milles peituvad ka mitmed olulised toitained, näiteks seleen, trüptofaan ja B5-vitamiin.
Toitumisnõustaja seletab: kuidas kanafilee söömine immuunsüsteemi toetab
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kanafileed kohtab aktiivsete inimeste toidulaual tihti, kuna see sisaldab rohkelt valke ning väheses koguses rasvu, kirjutab Kristel Vokk blogis Tervislik Toitumine.
Toitumissoovituste järgi peaks inimene saama päevas kuni ühe grammi valku kehakilogrammi kohta ja umbes 10–20 protsenti päevasest energiavajadusest peaksid katma valgud. Kanafilee sisaldab 100 grammi kohta 30 grammi valku. Kanafilees olevad valgud on lihaste arengule vundamendiks, toetavad tervislikku kehakaalu ning vastutavad ka teiste organismi struktuuride, näiteks rakkude ja luude heaolu eest.
Toitainetest sisaldab kanaliha enim seleeni, mis on oma olemuselt antioksüdant, aidates võidelda vabade radikaalide vastu ning toetada seetõttu immuunsüsteemi ja tõstes kilpnäärme hormoonide ainevahetust.
Kanafilee sisaldab märkimisväärses koguses asendamatut aminohapet trüptofaani ja B5-vitamiini, millel on kehale rahustav toime, kuna tõstab heaoluhormooni serotoniini tootmist. B-vitamiinid vastutavad ideaalselt toimiva ainevahetuse eest, kus nende ülesanne on organismi energiaga varustamine põhitoitainete ainevahetuses ning seedeelundkonna lihaste toonuste säilitamisel.
Vaata huvitavat retsepti kanalihast Tervislik Toitumine blogist.