Mis juhtub kehaga, kui põõnad sageli väga kaua?

Tahad öö varjus nähtut mäletada?

FOTO: Andriy Popov / PantherMedia / Andriy Popov

Paljud on hädas sellega, et saada täis soovituslikud 7-8 unetundi. Küll aga leidub neidki, kes magavad kümme tundi või rohkemgi ning panevad sellega oma tervise samamoodi ohtu.

Portaal Reader’s Digest loetleb, millised tervisemõjud võivad kaasneda väga pika voodis lesimisega.

Unekvaliteet kannatab muu tervisemure arvelt. Sageli on pikk uni tegelikult ebakvaliteetne ning inimene ei maga terve öö sügavalt, sest segajaks on näiteks uneapnoe. Diagnoosimata uneapnoega inimesed armastavad tihti kaua magada just sel põhjusel, et nad ei puhka ööunega lihtsalt välja. Und võivad segada ka muud tervisehädad, näiteks seedeprobleemid ja kuumahood, isegi hammaste krigistamine. Kui kaheksa tunniga väljapuhkamine on juba mõnda aega olnud vaevaline, tasub see arsti juures jutuks võtta, sest iga selline tervisehäda võib pikemas perspektiivis muutuda hullemaks.

Suureneb kaaluprobleemide tõenäosus. Dieedi pidamisel tuuakse tihti välja, et kaalulangusele aitab kaasa ka normaalne uni. Kaalunumbri ja une puhul ei ole siiamaani täpselt selgeks tehtud, kas napp uni soodustab ülekaalu või häirib ülekaalulisus hoopis und. Teadlased aga tõdevad enamjaolt, et ülekaalulised kipuvad tihti olema ka pikema unega. Siin on täiesti loogiline põhjus, miks kaal võib selle arvelt veidi tõusta – mida kauem veedad aega voodis, seda vähem oled jalgel ning põletad vähem kaloreid.

Suureneb II tüübi diabeedi tõenäosus. Nii nagu arvatakse olevat seos pika une ja ülekaalu vahel, tuleb samal põhjusel mängu ka diabeet. Nimelt ohustab diabeet just rohkem ülekaalulisi ning esineb sagedamini pikalt magajate seas. Mõnes uuringus on seostatud liiga pikka või liiga nappi und ka veresuhkru taseme suurema kõikumisega olenemata inimese kaalust või aktiivsusest. See seos vajab aga veel kinnitamist. Kindel on aga see, et diabeedi vältimiseks tuleb hoida kehakaal kontrolli all.

Kaasneda võivad peavalud. Vahel sisse magades võid ärgata uimase ja valutava peaga, justkui oleksid pohmellis. Selle võib põhjustada nii napp kui ka liiga pikk uni. Üks peavalu põhjus võib olla see, et sissemagamise tõttu on juba möödunud inimese tavaline hommikusöögi või –kohvi aeg või pole aegagi hommikul kiirustades sellele mõelda. See põhjustab veresuhkru taseme kõikumist ning vedelikupuudust, mis võibki tipneda peavaluga. Teadlased on aga oletanud, et põhjus võib olla ka ajus, nimelt neurotransmitterite muutlikkuses pika une ajal, mis vallandab peavalu.

Suureneb depressiooni tõenäosus. Nii liiga nappi kui ka pikka und seostatakse vaimse tervise häiretega, sealhulgas depressiooniga. Depressioonis inimesel võib olla raske hommikul maast lahti saada ning ta võib kasutada voodis lesimist ka võimalusena, kuidas elu eest põgeneda. Üks hüpotees on ka see, et mida pikem uni, seda vähem aega jõuab inimene olla füüsiliselt aktiivne, kuigi just aktiivsus turgutab vaimset tervist.

Koged rohkem valusid. Kroonilised valud ei tähenda tingimata, et peaksid rohkem aega veetma voodis lebades ja puhates – see kehtib eriti seljavalude puhul. Valu põhjused tuleb välja selgitada ning saada sobilikku ravi, seejuures on tihti valu leevendamisel kasu just mõõdukast füüsilisest koormusest. Kui see probleem on lahendatud, võib paraneda ka une kvaliteet ning inimene ei tunne enam vajadust liiga pikalt voodis lamada.

Tagasi üles