6 ootamatut tegurit, mis võivad põhjustada õudusunenägusid

Õudusunenägu võib ööune täiesti rikkuda. Foto: Andriy Popov / PantherMedia / Scanpix

Kui ärkad öösel järsku võpatades ja hirmu tundes, võib ööuni kuni ärkamiseni häiritud olla. Milles on aga põhjus, miks me vahel õudseid unenägusid näeme?

HuffPost toob välja peamised seosed, mis on leitud õudusunenägude nägemisega. 

Mured vaimse tervisega. Kliinilise psühholoogi John Mayeri sõnul mängib unenägude sisus suurt rolli negatiivne mõtteviis ning lahendamata probleemid. «Kui lähed negatiivsete mõtetega voodisse ja mängid neid peas uuesti läbi, täitubki aju magades nendega,» tõdes ta. Depressioon on kindlasti üks tegur, mis võib seda põhjustada, aga niisamuti mõjub ka igapäevane stress. Viimasele võivad kaasa aidata näiteks kolimine, töökoha muudatus või eesootav eksam, mis omakorda võivad põhjustada õudusunenägusid. Õudusunenäod on paratamatult argielu peegeldus, mistõttu tasub nende põhjust esimesena otsida just oma elus toimuvast.

Teatud iseloomuomadused. Paar uuringut on viidanud, et õudusunenägusid võib soodustada teatud iseloomuomaduste olemasolu. 2001. aasta uuringus leiti, et tundlikuma iseloomuga inimesed näevad õudusunenägusid veidi sagedamini kui teised, keskmiselt kaks korda kuus. Teises uuringus aga hinnati, et suurema tõenäosusega näevad õudusunenägusid need inimesed, keda peetakse iseloomult artistlikuks ja loominguliseks. Need inimesed kippusid rohkem nägema pikemaid, elavamaid, detailsemaid ja emotsionaalsemaid unenägusid.

Läbielatud trauma. 2015. aasta uuringu kohaselt on õudusunenäod post-traumaatilise stressihäire (PTSH) peamiseks sümptomiks. Need häirivad unekvaliteeti ja tekitavad raskusi uinumisel. «Osa inimesi ärkab öösel hirmu või kurbusega ning sama emotsiooniga võib alata ka uus päev. Kui seda juhtub vahel harva, pole selles midagi imelikku. Regulaarsed õudusunenäod võivad aga märku anda allasurutud mälestusest või traumast. PTSH all kannatavad inimesed näevad neid sageli unes,» nentis psühholoog Alex Dimitriu.

Uinumisele eelnenud söömine. Pole erilist vahet, kas sööd enne uinumist vahepala või suurema eine, mõlemad kiirendavad ainevahetust ning võivad veidi tõsta kehatemperatuuri. See hoiab ka aju voodisse minnes aktiivsena ning seetõttu võib viia õudusunenägudeni. Uuringutes on leitud seoseid eriti just piimatoodete ja vürtsikate toitude ning õudusunenägude vahel.

Une-eelne naps. Võib küll tunduda, et alkohol uinutab hästi magama, ent see siiski häirib unekvaliteeti ega lase korralikult välja puhata. Ühel hetkel alkohol metaboliseerub kehas ning selle uinutav mõju kaob, mis võib viia katkendliku une ning ka õudusunenägudeni. Suurem on ka tõenäosus, et unes ringi rahmeldad või kõndimagi lähed.

Ravim häirib und. Teatud ravimid võivad väiksel hulgal inimestest põhjustada kõrvalmõjuna halbu unenägusid. Nende hulka kuulub osa vererõhuravimeid, antidepressante ja antihistamiinikume. Kehva une ja unenägudega on seostatud ka ravimeid, mis on mõeldud Alzheimeri ja Parkinsoni tõve raviks. Seega tasub mõelda – kui õudusunenägude esinemine langes kokku ajaga, mil hakkasid uut ravimit võtma, võib põhjus olla just selles.