Nüüd on teada: sel kellaajal kulutad kõige rohkem ja vähem kaloreid
28. november 2018, 14:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/11/28/11609519t1h950d.jpg)
Osa keha funktsioone töötab justkui autopiloodil ning see kehtib ka kalorite kulutamise puhul. Nimelt järgib organism oma sisemist kella, mis ei pruugi ühilduda selle maailma kellaga. Selle kohaselt kulutab keha kõige enam kaloreid hilisel pärastlõunal ja varasel õhtutunnil, kõige vähem aga varahommikul.
Sellised tulemused ilmestasid uuringut, mille kohaselt kulutasid inimesed kella 16 ja 18 vahemikul kümnendiku võrra enam kaloreid kui muul ajal päevas, vahendas HealthLine. Sealjuures polnud vahet, kas nad olid sel ajal töölt koju minemas või hoopis öövahetusse suundumas.
Uuring edastas veel, et organism vajab hommikul kella neljast kuueni toimimiseks kõige vähem energiat, ent kui oled siis näiteks söömas, ei kasutata neid kaloreid energiatootmiseks, vaid säilitatakse varuna. Uuringut juhtinud neuroteadlane Jeanne Duffy märkis, et seetõttu on kaalutõusu ohus näiteks inimesed, kes käivad öösiti tööl ning söövad selles ajavahemikus. «Siit saab järeldada, et öise ning vahelduva graafikuga inimesi, kes söövad kummalistel aegadel, võib just seetõttu ohustada kaalutõus,» lisas ta.
Duffy selgitas, et keha sisemine kell peab iga päev üritama maailma kellaga vastavusse saada. See toimub suuresti päikesevalguse mõjul, kuid seda mõjutab ka see, et öösel magades teeme söömisesse üsna pika pausi. «Võib eeldada, et sellised rütmid on välja kujunenud meie kasuks, need võimaldavad kehal energiavajadust ette prognoosida ning vastavalt sellele koormuseks valmistuda,» sõnas ta. Nii lükkab keha sisemine kell tööle näiteks funktsioonid, mis asuvad pärast pikka ööd hommikusööki ootama. Kui jätad sageli hommikusöögi vahele, häirub sellega ka seesmine rütm, sealhulgas näiteks insuliinitootmine.
Kas uuringu tulemus viitab ka sellele, et suurema kaloripõletuse eesmärgil peaks trenni tegema just hilisel pärastlõunal? Duffy sõnul ei ole nad selles nii kindlad. Tema hinnangul on tõenäoline, et inimene kulutab treeninguga sama hulga kaloreid olenemata sellest, mis kell ta trenni teeb või mis on kell parajasti organismi arvates. On ka võimalik, et erinevatel kellaaegadel võtab kehal kauem aega söödud toidu seedimine ja sellest energiatootmine. See on aga teadlaste jaoks juba järgmine küsimus, kuidas kogu see mehhanism töötab.