/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2018/12/05/11631966t1h57e9.jpg)
Norskamine ja uneapnoe võivad ohtliku tagajärjena kaasa tuua kõrge vererõhu ja südamehaigused. Eriti kõrge on risk naiste seas.
Need tõsised terviseprobleemid ohustavad norskajat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Norskamine, mille käigus peatub ajutiselt ka hingamine, on uneapnoe. See paneb su tõsisesse südamehaiguste, infarkti ja insuldi ohtu. Kui kopsud ei saa piisavalt hapnikku, väheneb ka südamesse kanduva vere hulk, mis aegamööda rikub südametervise. Uute uuringuandmete järgi varitseb säärane oht rohkem naisi. Nimelt selgus, et norskajate ja uneapnoe põdejate südameseinad olid laienenud. Võrreldes mittenorskajatega esines norskavate naiste südameis suuremaid muutusi kui meestel.
«Enne kui mul diagnoositi uneapnoe, kogesin pidevalt valusid rinnas - tavaliselt varastel õhtutundidel, mil tegin uinakut. Üks ehmatas mind tõsiselt – mõlemad mu käed muutusid tuimaks ja see tundmus kiirgus lõuani. Kuna olen meditsiiniõde, siis teadsin, et see pole hea märk ja kutsusin kiirabi,» räägib endine norskaja. Naisele anti hapnikku ja haiglasse jõudes olid imelikud tundmused möödunud. Arstid ei leidnud tal midagi viga olevat. Öö vältel tehtud uneuuring andis aga kinnitust, et naine ei saanud magades piisavalt hapnikku. Ta seisundit parandab nüüd öösel ninale asetatav seadeldis, mis hoiab hapnikku kopsudesse suundumas. Naise kaebused on kadunud.
Uneapnoe võib kaasa tuua ka väsimuse, mäluprobleemid, depressiooni, kroonilise valu, astma, rahutute jalgade sündroomi.
Öise norskamise terviseriskide suuruse saab kindlaks teha uneuuringutega, kus mõõdetakse ka vere hapnikusisaldust magamise vältel. Kui see on alla 90 protsendi, muutub see juba tervisele ohtlikuks.