Terviseameti andmetel pöördus eelmisel, aasta 48. nädalal ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumise tõttu arstide poole 3937 inimest, neist üle 53 protsendi olid lapsed.
Külmetushaiguste hetkesüüdlane paragripp: kuidas seda ära tunda?
Haigestumine kasvas eelneva nädalaga võrreldes 28 protsenti. Kasv on seotud gripitaoliste haigustekitajate sagenemisega, peamiseks haiguse põhjuseks on nüüd paragripiviirused.
Registreeritud gripi juhtude arv püsis stabiilsena, gripiviiruse laialdast levikut ei täheldata, registreeritakse üksikuid gripiviirusega seotud haigusjuhte. Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 299,2. Vanusrühmade järgi haigestusid enim kuni neljaaastased lapsed.
Paragripp nädalaga ei möödu
Esimene märk paragripist on valus kurk, kuid tavaliselt ei jää tulemata ka nohu ja haukuv köha. Tekkida võib ka gripile iseloomulik lihaste valu. Paragripp ei lähe nädalaga mööda, vaid vaevab põdejat pikemat aega. Ka see haigus võib viia kopsupõletiku või kõripõletikuni. Paljud põevad haiguse läbi juba lapseeas, kuid raskemalt kulgevadki paragripi nakkused just esimese viie eluaasta jooksul. Hilisemad nakatumised võivad kulgeda kergemalt ja ilma palavikuta.
Paragripi raviks eriravimeid pole, vajadusel kasutatakse haigusnähte leevendavat ravi (valuvaigistid, palavikualandajad, rohke vedeliku joomine jm).
Allikas: Postimees
Ringlevad gripiviirusetüved
66 protsenti kõikidest laboratoorselt kinnitatud proovidest olid viirusliku etioloogiaga. Laboratoorselt kinnitati möödunud nädalal kuus A-gripiviirust. Hooaja algusest on täpsemalt määratletud neli A-gripiviirust. Haigestumuse intensiivsust hinnatakse madalaks.
Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel oli grippi haigestumise intensiivsus madal Euroopa regiooni kõikides riikides. Püsivat gripiviiruse levikut ei täheldata üheski riigis, kuid üksikuid gripiviirusega seotud haigusjuhte registreeritakse pea kõikjal.