Õige koormus säästab südant ootamatustest

Treenitud süda käitub suurtel koormustel adekvaatselt ning tuleb pingutusega toime, kuid amatöörsportlane ei tohiks treenida maksimaalsel pulsil.

FOTO: Viktor Cap / PantherMedia / Viktor Cap

Talvel treenides saab keha suurema koormuse osaliseks, mistõttu ei maksa oma füüsilist võimekust üle hinnata.

Ülekoormusest tuleneva äkksurma ennetamiseks on kõige olulisem see, et füüsiline koormus, mis võib olla südameinfarkti esilekutsujaks, ei tohi kunagi olla väga järsk, rääkis Lääne-Tallinna keskhaigla kardioloogiaosakonna juhataja Ilja Lapidus.

Äkksurma all mõistetakse ootamatut surma suhteliselt hea tervisliku seisundi foonil. Tegu on haruldase nähtusega, mille vältimiseks tuleks vältida äkilist füüsilist koormust ja teada oma pärilikke riske. See tähendab, et inimene ei tohi anda endale suurt füüsilist koormust, kui ta on  eelnevalt treenimata.  «Enamasti ei olegi võimalik öelda, kui suur pingutus on inimesele ohtlik,» nentis Lapidus. Tema sõnul tuleb ette ka juhtumeid, kus täiesti tavapärane füüsiline koormus võib põhjustada valusid ja selle järel äkksurma.

Talvel külma ilmaga treenides tuleb olla pisut ettevaatlikum kui muidu, sest külm õhk soodustab veresoonte spasmi ehk kokkutõmbumist. «See on täiesti normaalne reaktsioon ja vajalik selleks, et organism ei annaks liiga palju soojust ära,» seletas Lapidus. Veresoonte spasm toimub külmaga aga igal pool, ka südame veresoontes. Külmas õhus on seega suurem võimalus, et südamelihase verevarustus halveneb, sest veresooned on kokku tõmbunud. Seetõttu on kardioloogi sõnul teoreetiliselt tõepoolest võimalik, et füüsiline pingutus on külmas õhus ohtlikum kui soojas.

Talvel külma ilmaga treenides tuleb olla pisut ettevaatlikum kui muidu, sest külm õhk soodustab veresoonte spasmi ehk kokkutõmbumist.

Kuidas vältida sportides ülekoormust?

  • Sportimisel tuleks alati alustada soojendusega.
  • Kasuta pulsikella, mis kontrollib südame tegevust nii sportimise ajal kui ka puhkeolekus – pulsisagedus on üks kindel näitaja, millele pingutuse jälgimisel toetuda.
  • Tervisesportlane ei tohiks treenida pulsiga, mis ületab 85 protsenti tema ealisest maksimaalsest pulsist.
  • Ealise maksimaalse pulsi arvutamiseks lahuta numbrist 220 oma eluaastate arv.
  • Koormust ei tohi suurendada järsult, vaid tasapisi – treening on protsess, mis toimub aastate vältel.
  • Ära spordi haigena või kehva enesetundega.

Allikas: Lääne-Tallinna keskhaigla kardioloogiaosakonna juhataja Ilja Lapidus

Pärilikud südamehaigused panevad ohtu

«Tavaliselt on koormusega seotud äkksurm tingitud südame pärgarterite haigusest. Südame pärgarterites, mis varustavad südant verega, katkeb verevool kas trombi, spasmi tõttu või mõnel muul harvaesineval põhjusel,» rääkis Lapidus. Verevoolu katkemisest tekib südamelihase infarkt, mis põhjustab äkksurma. Südamelihase infarkt ehk südame isheemiatõbi ongi sagedaseimaks äkksurma põhjuseks. See tekib kardioloogi sõnul sageli öösel ehk koormusest sõltumatult. «Rida muid omandatud südamehaigusi võivad põhjustada äkksurma, need haigused on sageli seotud alkoholi liigtarbimisega,» tõi Lapidus välja.

Mitte koormusest põhjustatud äkksurm on vahel tingitud  pärilikest südamehaigustest, mida ei ole lihtne diagnoosida ja mis ei pruugi enne äkksurma sümptomeidki anda.  Äkksurma üheks sagedasemaks teguriks on veel südame rütmihäired, mis võivad tekkida ka haruldaste geneetiliste haiguste tõttu. «Arvatakse, et äkksurmad, mis tekivad noortel tervetel inimestel näiteks une pealt, on tingitud just harvaesinevatest pärilikest südamehaigustest, mis ei ole otseselt seotud südame verevarustusega,» sõnas arst.  Need haigused diagnoositakse alles pärast surma.

Tea oma geneetilist riski

«Kui noorel inimesel tekivad sümptomid, mis viitavad südametalitluse häirele, näiteks minestused või südamekloppimine, on väga oluline teda põhjalikult uurida, et leida üles võimalikud pärilikud haigused ning ennetada seeläbi äkksurma,» rõhutas Lapidus. Kui vanemal inimesel diagnoositakse südamehaigus, mille kohta on teada, et see on päritav, siis tuleks kindlasti kontrollida ka tema lapsi ja lapselapsi juba enne, kui neil sümptomid ilmnevad.  

Kuigi pärilikke haigusi ei ole võimalik ennetada, saab nende esinemisel siiski ära hoida äkksurma. «On olemas spetsiaalsed aparaadid – südamestimulaatorid, kardioverter-defibrillaatorid –, mis paigaldatakse organismi ja mis suudavad ise eluohtlikke rütmihäireid diagnoosida ning inimest elustada ilma meditsiinipersonali sekkumiseta,» sõnas kardioloog.

Äkksurm ei küsi aega ega kohta – see võib juhtuda kodus, tänaval, ühistranspordis, kus iganes. Lapidus pani südamele, et seepärast on vajalik, et aina enam inimesi läbiks elustamiskursuse ning oskaks vajadusel abi anda. Eriti oluline on elustamisoskus neil, kelle peres on eluohtliku südamehaigusega lähedasi, näiteks infarkti põdenud, opereeritud südamehaige või äkksurma üle elanud inimene.

Elustamise puhul on vaja teada kaht põhilist võtet, nendeks on kaudne südamemassaaž ja kunstliku hingamise tegemine, millest olulisem on massaaž. «Kuldreegel on, et inimene, keda elustatakse, peab olema asetatud kõvale pinnale pikali maha ning tema hingamisteed peavad olema avatud,» sõnas Lapidus. Kui inimene oksendab, tuleb ta panna külili, et ta ei tõmbaks oksemassi hingamisteedesse. Kui ta ei oksenda, tuleks vaadata, et keel ei vajuks kõri sissepääsu ette, vaid oleks fikseeritud.

Südame-veresoonkonna tervist aitavad hoida:

  • Koensüüm Q10
  • Oomega-3-rasvhapped
  • B-grupi vitamiinid
  • Magneesium ja kaalium
  • Viirpuuekstrakti sisaldavad preparaadid
  • Veiste-südamerohust valmistatud preparaadid
  • Punase riisi preparaadid
  • Kuningakepiõli preparaadid

Täpsemalt küsi nõu oma arstilt ning apteekrilt!

Allikas: Apotheka

Populaarne

Tagasi üles