/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/12/17/11663449t1h55b2.jpg)
Jalakramp võib sind äratada ka sügavast unest, kestes korraga mõne sekundi kuni paar minutit.
Nendel põhjustel kimbutavad sind öösel jalakrambid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Öised jalakrambid esinevad sagedamini üle 50-aastastel, naistel ja rasedatel, kirjutab Healthline. Tavaliselt pole põhjus milleski hullus, ehkki need võivad olla ka seotud diabeedi ja kilpnäärme alatalitlusega. Sel juhul pakuvad venitusharjutused ja elustiili kohendamine olulist leevendust.
Mis on aga valusate jalakrampide põhjuseks tavaliselt?
Tegevusetus
Kui istuda pikka aega või olla lihtsalt mitteaktiivne, muutuvad jalalihased krampidele vastuvõtlikuks. Nigel rüht võib pikalt ühes asendis istuvale inimesele osutuda oluliseks verevoolu takistajaks või viia närvide kokkupressimiseni – need on suured riskifaktorid krampide tekkeks. Isegi magamisasend võib mängida rolli vereringes ja närvidele avalduvas surves, nii et öösel saavad jalad valu.
Lihaste ülepingutamine
Liikumise võimaldamiseks tõmbuvad lihaskiud pidevalt kokku ja lõõgastuvad, mille liiga suur sagedus koormab jalalihased ära ja tulemuseks võivad olla samuti krambid.
Valed jalatsid või pinnas
Halvasti jalga passivad kingad ja saapad või ebapiisav toestus kurnavad lihaseid. Kui jalatsid on liiga väikesed, takistavad need vereringet ja tulemuseks on lõpuks valusad spasmid.
Jalalihased peavad töötama eriti usinalt, et toetada su keharaskust. Seismine või kõndimine tsemendist põrandatel või teistel ülimalt kõvadel pindadel mõjub aga samamoodi.
Vedelikupuudus
Võib-olla on sul kõhulahtisus, tulid just treeningult või ei tarbi lihtsalt piisavalt vedelikku - keha muutub krampidele vastuvõtlikuks just vedelikupuuduse korral. Magades jätkad higistamist ja vedeliku tase kehas langeb.
Ainepuudus
Vitamiin B-12, tiamiini või foolhappe vaegus võivad põhjustada närvikahjustusi. Magneesiumi ja kaaliumi vähene tase veres põhjustavad tihtilugu jalakrampe. Kui arvad, et sul võib olla mineraali – või vitamiinipuudus, konsulteeri arstiga.
Liiga palju alkoholi
Liigne alkoholi trarbimine võib viia närvikahjustuseni. Sümptomiteks võivad olla nii lihaskrambid – või nõrkus, tuimus või kihelus kätes-jalgades.
Alkoholitarbimise tagajärjel võib olla alanenud lisaks ka B-vitamiinide sisaldus veres, mis omakorda panustab krampide tekkesse.
Rasedus
Rasedad kogevad jalakrampe kõige rohkem öösel, eriti kolmandal trimestril. Põhjusteks võivad olla vedelikukadu, ainepuudus, iseäranis magnesiumi.
Terviseprobleemid ja ravimid
Jalakrampidega võivad olla seotud neeruhaigused, aneemia, kilpnäärme alatalitlus, diabeet, veresooni ja närve kahjustavad haigused. Samuti võivad jalakrampe põhjustada vererõhuravimid, statiinid, diureetikumid ja rasestumisvastased tabletid.